X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

PISA testi tulemused annavad ka andmeid hariduses puudujääkide leevendamiseks

Foto: Ken Mürk/ERR

Lisaks õpilaste oskuste kontrollimisele annab PISA test ka teavet haridussüsteemis puudujääkide leevendamise jaoks.

Eesti kooliõpilased näitasid rahvusvahelise haridustesti PISA tegemisel taas Euroopa ja maailma tippklassi. Üks PISA testiga kaasnevaid põhilisi müüte on, et kontrollitakse teadmisi. Tegelikkuses see nii ei ole ja hinnatakse pigem õpilaste oskust teksti mõista ja teadmisi kasutada.

"PISA testis on selline abinupp, mille peale vajutades sa saad näha kõik valemid. Mõte on selles, et neid ei pea pähe tuupima, vaid kui mul on see olukord, siis millist neist ma valin, kuidas ma kasutan seda. /.../ See ülesanne peab näitama, kas me oma elulises olukorras saame hakkama või lapsed saavad hakkama või mitte," selgitas PISA koordinaator Eestis Gunda Tire.

Möödunud aastal testi lahendanud õpilased meenutasid, et tõepoolest ei kontrollitud otseselt teadmisi, vaid teksti mõistmist ja info kasutamise oskust.

"Ma mäletan, et ülesanded olid üsna loogilised ja lihtsad, eriti raskusi ei toonud. Sain selle vist üsna kiiresti tehtud," ütles Tanel.

"Ülesandeid oli päris palju, kaks tundi kestis. Pigem olid sellised loogikapõhised ülesanded, näiteks matemaatikas ei küsitud mingeid konkreetseid valemeid, vaid pigem just loogilisi ülesandeid. Ja lugemises ka pigem funktsionaalset lugemisoskust," selgitas Alexandra.

Noored väljendasid heameelt ja uhkust, et Eesti oma tulemustega taas nii kõrgele suutis ronida. Inglise-vene kodukeelega Alexander oli lisaks üllatunud, sest nii hea tulemuse eest peaks justkui rohkem vaeva nägema.

"Mõnes mõttes olen isegi üllatunud, et me nii kõrgel (oleme), ma arvaks, et võib-olla oleks madalamal. Ma ei tunne, et koolis oleks eriti raske, aga eks me õpime siin päris palju ja Eesti rahvas on väga tubli ja tark, et saime nii kõvad tulemused," ütles Alexander.

Kuigi sel korral oli PISA testi põhivaldkond matemaatika, hõlmas iga ülesanne funktsionaalset lugemisoskust, mida arendatakse koolis kogu haridustee vältel. See on teksti mõistmine, seoste loomine ja järelduste tegemine loetu põhjal.

"Õpetaja ja õpilane õpivad, saavad aru, arutlevad, õpilane ütleb oma sõnadega – sellest algabki funktsionaalne lugemisoskus. Kust see raskus võib-olla tekib, on see, et tihtipeale tänapäeva lapsed ei saa lihtsalt aru, milles on kas ülesanne või milles on küsimus," rääkis eesti keele ja kirjanduse õpetaja Irene Artma.

PISA testiga ei selgitata välja üksnes õpilaste oskusi, seejuures kogutakse ka mitmesuguseid taustaandmeid. Näiteks selgus, et meie õpilased kasutavad nutivahendeid 58 tundi nädalas, millest 63 protsenti ehk 37 tundi kulub meelelahutusele.

"Nutiseadmete võlu ja valu. Valu on kindlasti see, et sa ei jaksa süveneda. Sa loed ja kui sa esimese hetkega aru ei saa, siis sul juba on kannatus otsas või sa vastad enne, kui oled jõudnud mõelda, mida see tähendab," ütles Artma.

Kuigi Eesti on juba 17 aastat PISA tulemustes esirinnas, on näha, et vaikselt kasvab õpilaste osakaal, kes ei saa enam baasoskustega hakkama. Nii matemaatikas kui ka lugemises näitavad paari viimase uuringu kõverad trendi allapoole. Avastusõpe sellises suundumuses ei pruugi olla hea meetod.

"Matemaatikas on seda õpetaja rolli vaja natuke suuremat. Me näeme, et ei saa lapsed hakkama, kui sa ise pead kõike avastama. Ja sellepärast see vundament on suur osa, mida õpetaja abiga peaks saama. Võib-olla ei olekski nii vara vaja alustada selle ise avastamisega," ütles Gunda Tire.

Samuti selgus, et mõnevõrra on vähenenud koolikiusamine, tõusnud on aga õpilaste koolirahulolematus.

"Meie õpilased ei tunne nii palju kui teiste riikide õpilased, et õpetajad neid koolis toetavad. Võib-olla see on see asjaolu, mille peale me võiksime mõelda edaspidi, sest see on ikkagi oluline aspekt õpilaste koolirahulolu juures – see, kuidas nad ennast koolis tunnevad," selgitas Tartu Ülikooli psühhomeetria ja matemaatikahariduse kaasprofessor Karin Täht.

Tähe selgitas, et loogiliseks põhjenduseks on asjaolu, et kui õpetajad pole rahul oma töötingimustega, kannatab ka õpilane.

Eksperdid rõhutavad, et me ei peaks keskenduma paremusjärjestusele, vaid püüdma nüüd puudujääke parandada. Ehk tasuks ka hoopis riigi seest vaadata, mida üks või teine maakond väga hästi teeb, sest kõige parema tulemuseni ei jõudnud mitte Tallinna ega Tartu, vaid hoopis Hiiumaa õpilased.

"Neil on kindlasti hea õpetaja. Muudmoodi ma ei saa seda seletada. Hiiumaa lapsed on äärmiselt tublid, nad on maailma parimad loodusteadustes ja võiks minna Hiiumaale vaatama, kuidas nad seda saavutavad," ütles Tire.

PISA testi järgi asub Eesti riikide edetabelis kõrgel kohal kõigis kolmes hinnatud valdkonnas. Matemaatikas on meie kooliõpilased neljandal kohal, jäädes alla vaid Aasia riikidele ja olles Euroopa parimad. Funktsionaalses lugemisoskuses on Iirimaa õpilased Euroopa tugevaimad. Loodusteadustes kuulub see koht aga taas Eestile.

Mõtlemapanev on see, et ülemaailmselt on PISA testide tulemused aastate jooksul langenud pea igal pool. Ühe languse põhjusena tuuakse pandeemia mõju haridusele, aga langustrend algas tegelikult juba varem, nii leitakse PISA kokkuvõttes, et üldisel langusel peavad olema mingid struktuursed põhjused. Haridusminister Kristina Kallas ütles, et üheks teguriks võib olla digiseadmete mõju.

Digiseadmete kasutamisele oli seekord eraldi tähelepanu pööratud. Nii selgub, et näiteks kuni tund aega digivahendite kasutamist koolis toob kaasa matemaatikatesti keskmise tulemuse paranemise, järgmised tunnid aga viivad tulemust pigem allapoole.

Eesti õpilased kasutavad digiseadmeid õppimiseks üsna OECD keskmise lähedal ehk 21 tundi, küll aga kõvasti üle keskmise meelelahutuseks ehk 36,8 tundi. Ligi 30 protsenti õpilastest ütles ühtlasi, et digiseadmed tõmbavad matemaatikatunni ajal sageli nende tähelepanu kõrvale. Neil kes nii ütlesid, jäid ka testi tulemused veidi nõrgemaks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: