Riik toetab 40 miljoni euroga nelja rohevesiniku tootmise projekti
Keskkonnainvesteeringute keskus rahastab 40,5 miljoni euroga nelja taastuvenergiast toodetud ehk rohevesiniku projekti. Kolm neist puudutab vesiniku kasutamist transpordisektoris ning üks keemiatööstuses
Paldiskis rohevesiniku tootmise rajamine ettevõtte Derivaat NH3 poolt läheb maksma 70 miljonit eurot, mida riik toetab ligi 17 miljonit euroga. "Aktuaalse kaameral" ei õnnestunud projekti kohta kommentaari saada.
Tallinna Sadam koos partneritega said ligi 10 miljonit eurot sadamates rohevesiniku tootmiseks. Tallinna Sadamast öeldi, et projektist on veel vara rääkida.
Utilitas sai neli miljonit rohevesiniku tootmisüksuse rajamiseks Tallinnas. Toetust sai ka Eesti Energia.
"Enefit Green koos oma partneritega alustab vesiniku tootmist, meie partnerid panevad kaks tanklat püsti ja on ka lõpptarbijad. Kogu tervikahela maksumus on 14 miljonit ja toetust selleks saame peaaegu 10 miljonit. Hakkame rohevesinikku tootma Purtse tuule- ja päikesepargis, kus vee lõhustame hapnikuks ja vesinikuks," rääkis Enefit Greeni projektijuht Airiin Liisbet Strandson.
Neljast projektist kolmes on ettevõtete partneriks Alexela, kes arendab toodetud vesiniku tarbimiseks taristu.
"Üks on Eesti Energia ja Tartu linnaga koos, kus on vesiniku tootmise tervikahel kuni vesinikubussideni, mis hakkavad Tartu linnas ringi vurama. Samamoodi Tallinna poole pealt, koos Utilitasega, kes toodab vesinikku ja meie ehitame tanklad, autod saavad vesinikku tankida," lausus Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.
Rohevesiniku hind ulatub 15 euroni kilogrammi eest. Ühe kilogrammi vesinikuga saab Kärsna sõnul sõita 100 kilomeetrit.
"Esimesed projektid on alati kallimad, aga me ise näeme, et tulevikus hind võiks olla kuski seitsme-kaheksa euro juures kilogramm. Kui panna see sõiduautode keelde, siis see on see hinnatase, mis on isegi võib-olla tsipa odavam, kui tulevikus sõita bensiini või diisliga," ütles Kärsna.
Tuumajaama arendava Fermi juht Kalev Kallemets ütles, et odava vesiniku tootmine pole füüsikaliselt võimalik. Elektrolüüsimine vajab palju odavat ja stabiilset elektrit, mida taastuvenergia anda ei suuda. Sõidukites vesinikust elektri tootmise efektiivsus on kõigest 18 kuni 46 protsenti.
"Maailmas müüakse üksikuid tuhandeid vesinikuautosid, samal ajal kui sel aastal müüakse 13–14 miljonit elektriautot. Euroopa Liidus kuidagi seati selline vesiniku eesmärk, et 2030, mis on kõigest seitsme aasta pärast, peaks olema 10 miljonit tonni toodetud vesinikku. Täna reaalne tootmisvõimsus sellest on üks protsent," lausus Kallemets.
Toimetaja: Marko Tooming