X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Vesiniku kasutamine transpordis ning energeetikas toob omajagu muresid

Vesinikuauto.
Vesinikuauto. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kuigi rohevesinik on kütusena heitmevaba, ei pruugi see transpordisektoris ega energeetikas olla parim lahendus. Mureks on vesiniku hoiustamine, ohutus ja ka vesinikusõidukite tankimise keerukus.

Sellel nädalal otsustas riik toetada mitmekümne miljoni euro eest mitut rohevesiniku projekti. Saartevahelisele liinile plaanitakse hankida ka vesinikul sõitev parvlaev.

Samas transpordisektorisse vesinik väga hästi tegelikult ei sobi, ütles Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi kaasprofessor Oliver Järvik: "Ma transpordisektoris vesiniku kasutamise fänn ei ole. Väga suurt tulevikku ei ennusta."

Vesinikuahelad tootmisest tarbijani on keerukad ning seetõttu kallid, selgitas Järvik. Eelkõige seetõttu, et vesinik on aatommassilt kõige väiksem element ning seetõttu on seda hoiustada keeruline.

"Keemispunkt on väga madal. See on umbes 20 Kelvinit ehk miinus 253 Celsiuse kraadi. Vesiniku hoiustamine on tegelikult seotud päris märkimisväärsete energiakuludega," tõdes Järvik. Halvimatel juhtudel võib vesinikutanklates pool hoiustatud vesinikust kaotsi minna, lisas ta.

See tähendab ka seda, et vesinik ei pruugi hästi lahendada energeetikasektori muresid, kus taastuvelektrit on kord sõltuvalt ilmast liiga palju ja kord liiga vähe. Elektri ülejäägi puhul saab küll vesinikku toota, kuid seda ei saa pikkajaliselt hoiustada ilma suurte energiakadudeta nii nagu saab hoiule panna naftat või põlevkivi. Tõsi on ka see, et vesiniku tootmine nõuab palju elektrit. Lisaks just transpordisektoris on vesiniku puhul mureks ohutus, rääkis TTÜ õppejõud.

Oliver Järvik Autor/allikas: Karl-Kristjan Nigesen/TalTech

"Kütusepaagis, kus vesinikku hoitakse, on rõhk kuskil 200-300 atmosfääri. Kui seal on ka mingisugused mikropraod, väiksed praod, kust kaudu see vesinik välja pääseb, siis väike staatiline elekter ja siis on väga suur oht, et lõppebki plahvatusega," kirjeldas Järvik.

Vesinikuauto tankimine on ka keerukam kui näiteks bensiiniauto tankimine. "Seal peavad olema kompressorid, siis on seal omakorda vahemahutid, mille järel jälle toimub komprimeerimine ehk rõhu tõstmine ja siis on veel omakorda jahutamine enne kui see auto paaki läheb," ütles professor.

Ehk vesinikupumbad on hulga keerukamad kui bensiinipumbad ning näiteks Eestis saadava Toyota vesinikuauto tankimine võtab aega umbes viis minutit.

Veoautodele võib vesinik siiski sobida paremini kui elektrimootori jaoks vajalikud rasked akud, tõdes Järvik. "Vesinikupaake, mis ei kaalu väga palju erinevalt akudest - neid me saame lisada ja muuta läbisõidu ulatust. Kindlasti oleks see alternatiiv."

Kuid eelkõige on rohevesinik pigem tähtis keemiatööstusele. "Kindlasti seal kasutatakse seda palju ja tulevikus kasutatakse aina rohkem," usub Järvik.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: