Jõulud sümboliseerivad teadagi valguse võitu pimeduse üle, mis omakorda ei tähenda ainult seda, et päevad hakkavad kukesammu võrra pikemaks venima, vaid sedagi, et püüame vahel lausa meeleheitlikult leida midagi head olevikust ja veel enam tulevikust.

Hea ja meeldiva leidmine pole meie ajal lihtne. Viimaste aastate jooksul on mõned asjad siiski paranenud, näiteks saab nüüd kommipabereid lahti võtta ja hapukoorepakki kinni panna. Vaidlused selle üle, kas karastusjoogipudelite korkide kinnitamine kaela külge on hea või halb, alles käivad. Kui maailma koguprügi selle tõttu väheneb, siis on tegu pigem siiski hea leiutisega.

Väikesed muutused, mis meie igapäevaelu kvaliteeti veidi tõstavad, jäävad enamasti ometi märkamatuks ja kõigevägevamat nende eest enamasti jõuluajal ei tänata. Ootame elult pigem suuremaid muutusi.

Jõuluvanale kirjutades soovime rahu kogu maailmale ja ootame, et ta tooks rohkem ja võimsamat relvastust sellele poolele, kellele me parasviisi ise pöialt hoiame.

Rahandusminister võib vaikselt mainida, et tahaks aukudeta sokke, kuid tegelikult ootab aukudeta eelarvet. Opositsioonierakond teatab jõulusoovis, et peaminister ametist lahkuks ja maksutõusud endaga viiks, peaminister mõtleb ilmselt samal ajal, et hea oleks kuuse otsa jõuluehte asemel mõni opositsiooniliider või isegi koalitsioonikaaslane riputada.

Poliitilised kemplused, mida ei väära isegi jõulurahu, näitavad siiski, et soov tulevikku paremaks muuta on üleüldine, lihtsalt teed selleks on erinevad.

Kui kõik on jätkuvalt väga halvasti, siis polegi võib-olla oluline midagi suurt ja head soovida, pigem tuleb see kosutav hea üles leida, kuid see on muutunud nii hirmus keeruliseks. Kui sul pole kodus talvel juba mitu nädalat elektrit olnud, siis võib elektriettevõte küll mõelda, et sulle pakuks rõõmu teadmine, et see-eest on kuskil mõned suusarajad valgustatud, aga tegelikku pühaderõõmu see nüüd küll ilmselt kellelegi ei too, pigem tekitab trotsi.

Paljud inimesed peavad ka pühade ajal tööl olema, sest keegi peab ikka hapukapsast ja verivorsti müüma, keegi peab tulekahjusid kustutama ja keegi libedal teel murtud luid kokku lappima ja keegi päevauudiseid toimetama. Neile pakuks ehk tröösti teadmine, et ega pühadeaeg paku suuremat puhkust õigupoolest kellelegi.

Nii mõtlevadki kodus kinke pakkivad, koristavad ja küpsetavad inimesed, et oleks parema meelega tööl ja need, kes on tööl, vahetaksid pigem esimestega kohad. Sel moel jõuame tõsiasjani, et kuni meis on säilinud rahulolematus olemasolevaga, on õnneks säilinud ka lootus, et eksisteerib võimalus, et elu võib teistsugune ja parem olla.

Kõige tähtsam on nüüd võtta jõud kokku, oled sa siis tööl või kodus, opositsioonis või koalitsioonis, ja püüda jõulud üle elada. Juba aastaid õpetavad elustiiliajakirjad ja kogemusnõustajad, kuidas seda teha. Neisse õpetussõnadesse on kasulik süveneda, sest neid on lihtsalt nii palju. Hakkad jõululaupäeval jõulurahu õppima ja märkamatult ongi kogu pühadeaeg selle õppimise peale kulunud.

Igal aastal oleme jõulupühadega hakkama saanud, küll saame selgi aastal. Püüame väikesed head momendid üles leida ja ongi veidi kindlam tunne uuele aastale vastu minna. Mooduseid selle kõige saavutamiseks on palju, alates tina valamisest kuni tina panemiseni, tuleb lihtsalt endale sobivaim üles leida.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.