X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Madis Trei: parim keskkond laste saamiseks ja kasvatamiseks on maal

Madis Trei
Madis Trei Autor/allikas: Jake Farra

Laste kasvamine ja kasvatamine just kaugemal suurtest linnadest tagab Eestile tegeliku elujõu, kirjutab Madis Trei.

Oleme väga tänulikud, et käesoleval aastal valiti Sünnitusmajade Fond ERR- Jõulutunneli partneriks. 15. kuni 28. detsembrini koguti annetajate abiga veidi üle 300 000 euro ning see on märkimisväärne summa, mis võimaldab Eestimaa 12-le sünnitusmajale ja -osakonnale soetada kaasaegset meditsiinitehnikat. Keskendusime elustamislaudadele ja kuvöösidele ning saime soovid sünnitusosakondadelt enestelt. Heade inimeste abiga saame mitmed sünnitusosakonnad veelgi võimekamaks muuta.

Sündimuse teemal korraldas meie fond tõsise arutelu ka Paide Arvamusfestivalil, kus oli kõne all palju jutuks olnud mure, et meil sünnib järjest vähem lapsi. Debatis osalenud mainisid ka erakorralist ärevat situatsiooni maailmas, mis seda on mõjutanud.

ERR-i portaalis ilmunud artiklis "Sündide vähenemine sunnib maakonnahaiglaid sünnitusosakondi sulgema" ütleb sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste: "Alla kolmesajased numbrid olid 2022. aastal veel ka Järvamaal, Kuressaare haiglas, Viljandi haiglas ja Narva haiglas, nii et need on need väikeste numbritega üldhaiglad, kus tõesti numbrite vähenemise trendid on kõige selgemalt võtnud suuna alla ja juba alla 300. Nii et kindlasti on nende haiglate juhtkondadel ja ka omanikel oluline mõtlemise koht, kuidas seda teenuste paketti niimoodi edasi kujundada, et siis nii personali ressursikasutus kui ka haigla majanduslik hakkamasaamine oleks pikas perspektiivis tagatud."

Selline ametlik seisukoht Sünnitusmajade Fondi muidugi kurvastab. Alles hiljuti toimus väga valulik sünnitusosakondade koondamine Lõuna-Eestis ja ilmselgelt selline otsus noorte perede soovi Eestimaa kaugematesse nurkadesse oma kodu rajada ei toeta.

Mäletame, et juba 1990. aastatest on trendiks olnud parema elu nimel maalt linna kolimine, millele vastukaaluks on hiljem algatatud nii-öelda maale elama kampaaniaid. Sellega on sihitud just noori, kellel on teotahet ja piisavalt julgust mugavustsoonist välja astuda. Mõnes mõttes on ju see suund loogiline, sest vaadates hindasid, on maal elamine kindlasti taskukohasem, kui linnas kolmetoalist korterit taga ajada ning maalt leiab muidki võlusid.

Maale kolinud noor pere saab ühel hetkel järelkasvu. Planeerimise, raseduse ja väikelapse kasvatamise faasides otsib noor pere ennekõike kindlustunnet. Tahetakse, et vajadusel oleks igasugune abi ja infrastruktuur kättesaadav.

Kui maakonnahaiglates hakati sünnitusosakondi sulgema, siis tunduski loogiline, et noored koonduvad vaid suuremate linnade lähedale ning ülejäänud asulad surevad tasapisi päris välja. See mõjutab ka põllumajandust ning muudki kohalikku ettevõtlust, mis maakohtadesse veel erainvesteeringuid suudab tuua.

Eelpool mainitud ideede realiseerimise tagajärjel väheneks maapiirkondades ka naiste- ja lastearstide hulk. See on nagu nõiaring, mis omasoodu vähendab jälle laste sündi väikestes haiglates.

Terviseminister Riina Sikkut lubas Vikerraadio hommikusaates, et "hoolimata ajalooliselt madalale tasemele langenud sündide arvust ei ole kindlasti kavas väiksemate haiglate sünnitusosakondi sulgeda ning ka ühtegi maakonnahaiglat tervikuna kinni panna ei tohi."

Loodame, et terviseministri sõna peab ja et ametnikud ei mõtle sündivate laste arve vaadates ainult Exceli tabelile, vaid sellelegi, et igal pool terves Eestis peaks olema emadel turvaline ja mugav sünnitada ning beebidel mõnus siia ilma tulla. Ja meie laste kasvamine ja kasvatamine just kaugemal suurtest linnadest tagab Eestile tegeliku elujõu.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: