Kui viis aastat tagasi suleti sünnitusosakond Valga ja Põlva haiglas, siis suurenes sündide arv Võru lähedal asuvas Lõuna-Eesti haiglas, tõustes 2021. aastal isegi üle 500 sünni. Kuid juba eelmisel aastal langes sündide arv Kagu-Eesti ainukeses sünnitusosakonnaga haiglas – seal sündis 450 last ja sellel aastal on sünnituste arv veel umbes saja võrra vähenenud, ütles Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart.

"300 sünnitust võib-olla on tõesti see miinimumpiir, millest me räägime, et kui alla selle on, siis see sünnitusosakonna pidamine haigla vaatest kindlasti ei ole kuidagi mõistlik ja seda turvalisust ja turvalist sünnitusabi tagada on väga keeruline," tõdes haigla ravijuht.

Aarti sõnul tuleks selliseid otsuseid teha väga kaalutletult, sest see mõjutab kohalike inimeste jaoks ka teiste raviteenuste kättesaadavust.

"Paraku kaovad siis nendest piirkondadest ära ka naistearstid, kui sünnitusosakonda ei ole. Valvetöö ja 24-tunnised valved on ikkagi need, mis võimaldavad erialaspetsialiste siin piirkonnas kinni hoida – tihtipeale kaob siis ka naistearsti ambulatoorne teenus ja vastuvõtt," rääkis Aart

Sünnitusabi teenust pakutakse Eestis 12 haiglas, kuid neis kõigis on sündide arv viimastel aastatel vähenenud, ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

"Alla kolmesajased numbrid olid 2022. aastal veel ka Järvamaal, Kuressaare haiglas, Viljandi haiglas ja Narva haiglas, nii et need on need väikeste numbritega üldhaiglad, kus tõesti numbrite vähenemise trendid on kõige selgemalt võtnud suuna alla ja juba alla 300. Nii et kindlasti on nende haiglate juhtkondadel ja ka omanikel oluline mõtlemise koht, kuidas seda teenuste paketti niimoodi edasi kujundada, et siis nii personali ressursikasutus kui ka haigla majanduslik hakkamasaamine oleks pikas perspektiivis tagatud," rääkis Paluste.