Käesolevaks aastaks on minister määranud uuendusraie pindalaks 9180 hektarit. Uuendusraietega varub RMK ligi kolm neljandikku puidust, ülejäänu raiemahust jääb valik- ja hooldusraietele.

"Uuendusraieid määratakse peapuuliigiti pindalade lõikes – meie metsade olem on väga erinev, tagavarad on väga erinevad, seetõttu milline raiemaht täpselt kujuneb selle pinnalt võib varieeruda aastate lõikes. Hooldusraiete puhul on üldjuhul tegemist selliste väiksema raiemahuga töödega, mida tehakse küll ülepinnaliselt, aga seal on raiutav väljaraie maht üldiselt oluliselt väiksem," ütles RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

Raiemaht hektarites on justkui raam. See, kui palju tihumeetreid raami sees kokku raiutakse, seda saab täpsemalt öelda aasta lõpus. 2023. aastal raius RMK näiteks circa 3,5 miljonit tihumeetrit puitu. Alanud aastal jaguneb raimaht kolme RMK regiooni ehk edela, kagu ja kirde peale enam-vähem siiski võrdselt.

Uue arengukava järgi loobub RMK sellest aastast kaitsealade piiranguvööndites uuendusraiete tegemistest. Eesmärgiks on Soolmanni sõnul niiviisi paremini hinnata elurikkust nii kaitsealustes metsades, kui ka metsades, kus toimub metsa majandamine.

"Varasemalt on RMK planeerinud nendel aladel kuni 100 hektarit aastas, ehk siis vähemalt 100 hektaril me jätame ära piiranguvööndites uuendusraied. Ja kui meil on RMK portfellist üle 40 protsendi kaitsealuseid metsi, siis kuskil 9-10 protsendi juures oli neid piiranguvööndeid, kus me siis uuendusraieid enam ei tee," sõnas Soolmann.

Riigi dividendiootus mullusega võrreldes väheneb

Kui möödunud aastal kandis RMK ärikasumist riigikassasse kokku 88 miljonit eurot, millest 73,7 miljonit olid dividendid ja 14,3 miljonit dividendidelt arvestatud tulumaks, siis alanud aasta dividendiootus on väiksem.

"Aasta, mis lõppes oli RMK-le muidugi ka erakordselt edukas, nii et alanud aasta dividendi ootus riigieelare strateegias praegusel hetkel on 38 miljonit eurot, millele lisandub siis tulumaks," ütles RMK nõukogu liige, kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

Kasemets lisas, et tegemist on enam-vähem tavapärase dividendide tasemega, mida RMK tasakaalustatult maksta saab. Ennekõike sõltub dividendiootus üldisest turuolukorrast, mis praeguseks on stabiliseerunud – Ukrainas alanud sõda tekitas 2022. aasta teises pooles puidu defitsiidi, mis tõstis ka puidu hinda, kuid praeguseks on puidu hind jõudnud Kasemetsa sõnul tagasi stabiilsele tasemele.

"Erakorraline aeg vahepeal lihtsalt on mööda saanud, mis oli suuresti tingitud Venemaa alustatud Ukraina sõjast, mis tarneahelaid lõhkus ja tuli leida asendusi. Turg ikkagi tükk aega kohanes sellega," ütles Kasemets.

Soolmann lisas, et käesoleva aasta esimesel poolaastal on puiduhind küll kerges languses, kuid siiski stabiilsuse saavutanud.

"Viimased võib-olla kaks aastat on olnudki sellised üpriski kõrged hinnad. See tõus oli üsna hüppeline, tänaseks on ta tulnud sellisele normaalsele või tavapärasele tasemele tagasi," ütles Soolmann.