Olev Mattil on Otepää looduspargis mets 60 hektaril, millest umbes viis on range kaitse all ehk sihtkaitsevööndis, ülejäänud 55 aga leebemate piirangutega alal ehk piiranguvööndis. See tähendab, et Matt on saanud seal vajaduse järgi üles töötada väiksemaid metsatükke ning neid ka uuendada.

Matti sõnul on lageraie parim viis just kuusikute eest hoolitsemisel, kuna teised raieliigid seal tulemust ei anna.

"Sellepärast, et kui sa võtad kuusemetsa hõredaks, siis on seal väga palju hädasid. Esiteks tuleb ürask sisse, teiseks tuleb tuul ja murrab ja kolmandaks, väga kiiresti tuleb alt sarapuuvõsa ja see mets ei saagi uueneda," selgitas Matt.

Kliimaministeerium, kus valmib eelnõu, mis keelab väikesed lageraied piiranguvööndites ära, ütleb, et metsaomanikel tulebki nüüd leida teised võimalused oma metsa eest hoolitsemiseks.

"Suund ongi sellele, et sellised intensiivmajandamise võtted kaitsealadel ei olegi nii-öelda lubatud," sõnas kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse juhataja Taimo Aasma.

Seejuures sünnib eraldi regulatsioon piiranguvööndis olevatele metsaelupaikadele.

"Praeguse regulatsiooniga samuti tegevused keelatakse, raiet seal enam teha ei tohi, need põhimõtteliselt saavad range kaitse staatuse," ütles Aasma.

Olev Matt tõi ka välja, et väga väikeste mahtudega majandamine ei tasu metsaomanikule kuidagi ära.

"Neil ole palju metsa ja kui sa teed aegjärgset raiet või valikraiet, sa saad igat sortimenti viis tihumeetrit. See tähendab, et sa ei saa seda mitte kuhugi viia, transpordikulu läheb ülisuureks. Lõpptulemus ongi see, et sa pead kõik oma metsa andma ära kuskile paberipuuks või siis graanulitehasesse," rääkis Matt.

Praegu saab Matt piiranguvööndis oleva metsamaa eest kompentsatsiooni 60 eurot hektari eest. See summa on püsinud muutumatuna 16 aastat. "See kindlasti ei kompenseeri seda nii-öelda olematut majandamist," tõdes ta.

Aasma tõi välja, et uus kompensatsioonimeede on välja töötamisel ja selle järgi peaks maaomanik edaspidi saama kuni 100 eurot piiranguvööndis ja kuni 200 eurot sihtkaitsvööndis oleva metsahektari eest. Selleks on vaja neli miljonit eurot lisaraha.

Erametsaliidu sõnul pole see pakkumine aga piisav.

"Maaomanikul, kelle maad piirangud puudutavad, peab olema võimalus valida. Peab olema võimalus saada neid rahalisi hüvitisi. Või kui ta tahab tõesti endale majandusmetsa, peab olema võimalus saada riigi käest uus mets asemele. Või kolmas variant, mis tegelikult on küllaltki hästi töös, on see, et riigile müüa see maa ära," rääkis Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

Seadusmuudatuste eelnõud lähevad avalikule arutelule juuni keskpaigas.