X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Käsimüügiravimid niipea toidupoodi müüki ei jõua

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kuigi apteekidesse on tekkinud kiirkassad, kus saab oste sooritada ilma apteekri nõustamiseta, ei poolda ei apteegid ise ega ka ravimiamet ja sotsiaalministeerium, et käsimüügiravimid nagu valuvaigistid või palavikualandajad toidupoes või tanklas müügil oleksid.

Iga natukese aja tagant kerkib ühiskonnas diskussioon, kas ehk võiks valuvaigisteid, palavikualandajad ja muid käsimüügiravimeid müüa toidupoes või tanklas, ent alati sumbub diskussioon argumendiga, et ravimimüük vajab professionaalset nõustamist.

Nüüd on aga juba mõnda aega mõnedes Südameapteegi keti apteekides olemas kiirkassad, kus müük toimub ilma nõustamiseta, nagu poest piima ostmisel.

"Kiirkassad on loodud selleks, et inimesed, kes ei vaja ravimite nõustamist, saaksid kätte oma plaastrid, haavaravi, teinekord ka vitamiinid, toidulisandid, kreemid," rääkis Tõnismäe Südameapteegi juhataja Külli Teder.

Valuvaigisti või ninasprei müümist ilma nõustamiseta peab Teder pigem erandlikuks.

"Jah, on ka aeg-ajalt inimesi, kes tõesti on kasutanud teatud ravimit, mis on käsimüügis, ja tal on kiiresti vaja, nemad ka siis saavad, jah, ära maksta kiirkassas."

Kiirkassas ei teeninda kliente mitte proviisor, vaid erialatudeng. Ent miks siis mitte käsimüügiravimeid toidupoodi või tanklasse lubada? Kes nõustamist vajab, saab endiselt apteeki pöörduda.

"Niinimetatud kiirkassas töötav inimene ikkagi tajub ära, millal inimene vajab nõustamist ja siis ta suunab selle erialainimese poole," ütles Teder. "Kindlasti ei tohiks nad toidupoodidesse minna. Üldjuhul ikkagi apteegis on kontroll."

Teder toob näite Rootsist, kus pärast seda, kui valuvaigistid toidupoodidesse lubati, sagenesid mürgistusjuhtumid. Seetõttu lõpetati ravimite müük poes ära.

"Apteekri poolne nõustamine peab olema inimesele aktiivselt tagatud. See ei saa jääda ainult inimese enda sisemiseks otsuseks, kas ta nüüd läheb apteeki või ei lähe. Kui inimene läheb ravimit ostma, siis on tema jaoks olemas apteeker, kes annab talle nõu ja selgitab välja, kas ja missuguseid nõuandeid konkreetsel juhul on tarvis," ütles ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii.

Ka poliitilist toetust käsimüügiravimite poodi või tanklasse lubamisele pole. Ent põhjus on lisaks ka majanduslik.

"Kui me räägime esmatasandi arengutest, siis räägime sellest, et proviisor või farmatseut oleks kohapeal, saaks inimestele nõu anda, et kodu lähedal oleks laiem ring teenuseid apteegis kättesaadavad. Seda rolli vähendada, ka selle läbi, et suur osa käibest suunata toidukauplustesse või tanklatesse, sotsiaalministeeriumil ei ole," ütles terviseminister Riina Sikkut.

"Küsimus on, et mis siis peaks olema retseptiravimite juurdehindlus, et apteek tuleks majanduslikult toime ka siis, kui inimesed mugavusest suure osa käsimüügiravimeid või teisi kaupu soetavad näiteks toidupoest või tanklast," sõnas Sikkut.

Kuigi alkoholi müüakse ka jaekauplustes, ei ole viinapoed välja surnud. Küll aga ei toimu viinapoodides nõustamist, erinevalt apteekidest, kuigi võib-olla peaks. Sest kust muidu tarbija teab, milline võiks olla ohutu kogus või kui sageli alkoholi tarbima peaks.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: