Konkurentsiameti teatel ei pääse uued hulgimüüjad jätkuvalt ravimiturule ning apteegid on endiselt hulgimüüjatega tihedalt seotud, mistõttu puudub ravimiturul sisuliselt konkurents.

Kõige ilmekam näide selle kohta, et apteegireform ei ole täitnud oma eesmärki, on asjaolu, et ravimite hulgimüügifirma peahoones asub ka nende esindatava ketiapteegi haruapteek.

"Apteegituru üks eesmärke oli väga selgelt hulgi ja jae eraldada. See nüüd ülihästi õnnestunud ei ole. /.../ Viimase kolme aasta jooksul, vähemalt ravimiameti infosüsteemide alusel, ei ole tekkinud ühtegi uut sõltumatut proviisorapteeki. /.../ Enamus apteeke kuulub täna mingisse frantsiisiketti ehk on frantsiisiapteekide apteekrid, selles suhtes ka siis mitte sõltumatud apteekrid," rääkis konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.

Konkurentsiamet järeldas oma turuanalüüsis, et turgu konkurentsile avatumaks muutma pidanud apteegireform saavutas hoopis vastupidise ehk muutus turulukuks.

"Kui me mõtleme, et enamus proviisoreid on juba seotud mõne frantsiisiketi apteegiga, siis selleks, et mõni uus hulgimüüja võiks turule tulla, on tal ju ka vaja kellelegi oma ravimeid müüa ja kui enamus frantsiisiapteeke ostab siiski nii-öelda enda hulgimüüjalt, siis ei ole ju sellel hulgimüüjal kellelegi müüa," selgitas Pärn-Lee.

Ravimite hulgimüügiturust kolmandikku omav Tamro nõustub, et turule pääseda on keeruline, ent peab põhjuseks turu väiksust.

"Arvestades meie riigi suurust, arvestades inimeste piiratud arvu, klientide arvu apteekides, lähtudes sellest, mis on optimaalne apteekide arv, mis on tegelikult ju aastate jooksul suhteliselt stabiilne püsinud, siis uuel tulijal on kindlasti küllaltki raske turule siseneda," rääkis Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann.

"Turuosad on püsinud (pärast reformi)suhteliselt stabiilsed. Tamro poolt me saame öelda, et meie turuosa on viimaste aastatega järjepidevalt kasvanud," sõnas Kuusmann.

Konkurentsiamet leiab ka, et boonused, mida ravimitootjad hulgimüüjatele nende toodete sisse võtmise eest tasuvad, ei jõua tarbijani, vaid jäävad hulgimüüja kasumiks.

"Pisteliste kontrollide alusel me nägime, et see boonus võib olla isegi kuni 45 protsenti. /.../ Ja vot seda boonust meie küll ei näinud, et oleks tarbijale edasi kantud," tõdes Pärn-Lee.

"Jõuavad ikka ka soodustused tarbijani. Tootjad tegelikult ju kõige suurema osa oma nii-öelda soodustuse kokkulepetest teevad Eesti riigiga läbi tervisekassa. Ja kõik need soodustused jõuavad tarbijani," kommenteeris Kuusmann.

"Praegu kahjuks hinnaalandused, mida ravimitootjad pakuvad hulgimüügile, edasi tarbijani ei jõua, vaid nad jäävad hulgimüügi kasumisse," ütles tervishoiuekspert Maris Jesse.

Jesse oli sotsiaalministeeriumi asekantslerina apteegireformi elluviija. Nüüd, kus ta enam ministeeriumis ei tööta, nõustub ta konkurentsiameti järeldustega ja leiab, et ministeerium jättis töö pooleli.

"Me olime väga teadlikud 2019. aastal ja 2020. aastal sellest, et pelgalt apteegi omaniku muutus on ainult üks väike samm, millele peavad järgnema teised sammud konkurentsi tõhustamisel, läbipaistvuse suurendamisel Eesti ravimiturul, aga neid paraku ei ole järgnenud," rääkis Jesse.