Liigne kehakaal oli rohkem levinud neljandas klassis ja poiste seas ning probleem on aastatega süvenemas, selgub õpilaste kasvu uuringust, kus osales pea 18 000 last 203 koolist.

Eesti õpilastest on ülekaaluline iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Liigse kehakaaluga õpilaste osakaal on suurenenud peamiselt rasvunud õpilaste osakaalu suurenemise tõttu.

Kui 2016. aastal oli rasvunud esimese klassi õpilasi 10 protsenti ja ülekaalulisi 16 protsenti, siis 2022. aastal oli rasvunuid 12 protsenti ja ülekaaluliste osakaal jäi samaks. Neljandas klassis on rasvunud õpilaste osatähtsus 2019. ja 2022. aasta võrdluses samuti suurenenud 12 protsendilt 14 protsendile. Liigse kehakaaluga õpilasi oli viimasel uuringuaastal neljandas klassis kokku 34 protsenti.

Seitsmendaid klasse uuriti 2022. aastal esimest korda ja nende seas oli olukord pisut parem – liigse kehakaaluga oli 29 protsenti õpilastest ja nende seas 11 protsenti õpilastest rasvunud. Sõltumata vanusest on liigne kehakaal rohkem levinud poiste kui tüdrukute seas, seda peaasjalikult erinevusest rasvunute osakaalus: iga seitsmes poiss (15 protsenti) ja üheksas (9 protsenti) tüdruk on rasvunud.

 "Oleme TAI-s Eesti kõige nooremate kooliõpilaste kehakaalu uurinud nüüdseks kolmandat korda ja saame paraku öelda, et laste liigne kehakaal on üha rohkem levinud ning eriti murettekitav on rasvunud laste osakaalu tõus," ütles TAI juhtivteadur Eha Nurk.

Eriti kehv on maalaste olukord

Maakondlikus võrdluses esineb liigse kehakaaluga õpilaste osakaalus märgatavaid erinevusi. Sõltumata vanusest on ülekaaluliste ja rasvunud laste osakaal väikseim Harjumaal. Ka Tartumaal on olukord võrreldes ülejäänud Eestiga natuke parem, tõdes TAI.

Liigse kehakaaluga laste osatähtsus tuleb rohkem esile Lääne- ja Kesk-Eestis. Elukoha vaatest oli kõige enam ülekaalulisi ja rasvunud õpilasi maal elavate laste seas (olenevalt vanusest 30–39 protsenti), väikelinnalistes ja linnalistes asulates oli neid 26–33 protsenti.

"Need tulemused viitavad asjaolule, et suurtes linnades ja teistes tiheasustusega aladel on keskkonnategurid normaalses kehakaalus püsimiseks paremad – olgu need siis seotud mitmekülgsemate liikumisvõimaluste, organiseeritud huvitegevuse, paindlikuma ühistranspordi ja kergliiklusteede olemasoluga või märksa mitmekülgsema toiduvalikuga kaubanduskeskustes," tõi Nurk välja mõned võimalikud erisused.

Ülekaalu põhjustab enamasti paljude erinevate tegurite koostoime – alates ajapikku kujunevatest individuaalsetest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis eluviisi mõjutavad. Erinevate uuringute põhjal on üheks liigset kehakaalu soodustavaks teguriks hommikusöögi söömata jätmine.

Iga viies esimese klassi õpilane ei söönud hommikusööki, neljandas klassis oli neid 23 ja seitsmendas 27 protsenti. Võrreldes erinevaid uuringuaastaid on hommikusööki söövate õpilaste osakaal esimeses klassis langenud kuue aastaga 10 protsenti – kui 2016. aastal sõi hommikusööki 89 protsenti õpilastest, siis 2022. aastal vaid 79 protsenti. Kõige vähem, vaid 70 protsenti, oli hommikusöögi sööjaid seitsmendas klassis.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO eestvedamisel toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative, COSI), milles Eesti osales 2021/2022. õppeaastal kolmandat korda.