Ülekaalust põhjustatud haigused maksavad riigile ligi 125 miljonit aastas
Inimeste ülekaal on Eestis aina suurem probleem – tervise arengu instituudi (TAI) uuringu järgi on igal viiendal täiskasvanul mõni ülekaalust põhjustatud haigus, kuigi suurt osa neist on võimalik elustiili muutes vältida või kontrolli all hoida. Esimest korda lõid teadlased kokku, et liigsetest kilodest põhjustatud haigused lähevad riigile maksma ligi 125 miljonit eurot aastas.
Kümnest inimesest Eestis kuue kaalunumber on liiga suur, kusjuures iga neljas on rasvunud. Aastas põhjustab liigne kehakaal 250 000 haigusjuhtu ja 643 enneaegset surma. Nüüd on teadlased kokku arvutanud, et riigile läheb see kaudsete ja otseste kuludena maksma ligi 125 miljonit eurot aastas.
"Ei ole ilmselt üllatus, et nii teist tüüpi diabeet kui ka südame-veresoonkonna haigused on peamised kulukohad. Näiteks liigse kehakaalu puhul pea pool ravikulust on seotud teist tüüpi diabeedi haigusjuhtudega," ütles TAI vanemteadur Rainer Reile.
Suurema osa ülekaalust põhjustatud kuludest ehk 113 miljonit eurot kulub ravimisele ja haigushüvitiste maksmisele. Kaudsete kuludena jääb riigil saamata üheksa miljonit eurot töövõimetuse ja pea kolm miljonit eurot enneaegse surma tõttu saamata jäänud maksutulu.
"Kahtlemata läheb rohkem maksma rasvumine. Kui vaatame kas või kogukulusid baasanalüüsis, siis rasvumisel 74 miljonit, ülekaalul 50 miljonit. Aga teisalt on ju ilmselge, et üks viib teiseni," ütles Reile.
"Ülekaal mõjutab väga paljusid erinevaid haigusi. See soodustab kõrgevererõhktõbe, suhkruhaigust, kolesterooli-, ainevahetushäireid, soodustab südamelihaste infarktide, insultide tekkimist, soodustab puht mehaanilisi liigeste hädasid," loetles Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Mati Pulver.
Kardioloogi sõnul ei tule inimestele üldiselt seos haiguse ja liigse kehakaalu vahel üllatusena. Samas nõuab kaalulangetamine harjumuste muutmist, mis kõigil ei pruugi õnnestuda.
Perearstid tegelevad suuresti just elustiilihaigustega ning perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on liigne kehakaal delikaatne teema, millest rääkimine on keeruline. Ainult haigete manitsemisest tema sõnul ei piisa.
"Ma näen, et väga suur roll on siin riigil ehk suhkrumaks, millest on räägitud, see teadmine, et kehakaal tuleb normis hoida, peaks tulema juba lapsest saadik ja kodust kaasa. Ei saa ainult nii, et see on arsti vastutus, vaid iga kord inimese enda suur töö ja ülesanne," rääkis Otsa.
Aga teadlased lõid ka kokku, et 23 miljonit eurot aastas läheb riigile maksma inimeste vähene liikumine ja sellest põhjustatud tervisehädad. Viimaste andmete kohaselt kaks kolmandikku Eesti inimestest liigub liiga vähe ehk neil on alla kahe tunni keskmise koormusega kehalist tegevust nädalas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"