X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Norra parlament andis loa merepõhjast maavarade otsimisele

{{1704817860000 | amCalendar}}
Norra parlamendisaadik Arild Hermstad ja keskkonnaaktivistid protesteerimas Norra parlamendi ees.
Norra parlamendisaadik Arild Hermstad ja keskkonnaaktivistid protesteerimas Norra parlamendi ees. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Norra parlament kiitis teisipäeval heaks valitsuse vastuolulise plaani lubada maavarade otsimist merepõhjast, ehkki aktivistide ja teadlaste sõnul võivad sellel olla ettenägematud tagajärjed keskkonnale.

Ettepaneku kohaselt lubatakse maavarade otsimist 280 000-ruutkilomeetriselt alalt, suurem osa sellest asub Arktikas.

Parlament kiitis plaani heaks häältega 80-20.

Praegu pole veel selge, millal võiksid otsingud alata. Plaani järgi antakse ettevõtetele eksklusiivsed õigused uuringuteks ja potentsiaalseks kaevandamiseks teatud aladelt, enne mida toimub kaevandamisloa menetlus.

"Me saame sellega teada, kas seda saab teha jätkusuutlikul viisil, ja need sammud on selleks mõeldud," ütles Norra energiaminister Terje Aasland.

Parlamendihoone ette kogunes Oslos väike rühm meeleavaldajaid, kes kandsid plakateid kirjaga: "Peatage süvamerekaevandamine" ja "Norra, kaitse meie ookeaneid".

"Nad avavad (puurimisele) uue, haavatava ja tohutult suure ala, mida teadlased ei ole veel piisavalt uurinud," ütles Haldis Tjeldflaat Helle Greenpeace'i Norra harust.

Norra on juba praegu Lääne-Euuropa suurim nafta- ja gaasitootja, kuid on nüüd saamas ka üheks esimeseks riigiks, kes otsib ookeanipõhjast mineraale, mis on hädavajalikud taastuvenergia tehnoloogiatele. Potentsiaalselt võib see teha Norrast ka ühe suurema mineraalitootja.

Samas on süvamerekaevandamine vastuoluline, kuna see võib kahjustada haavatavat merekeskkonda.

Norra avamere direktoraat avaldas 2023. aasta alguses raporti, milles järeldati, et merepõhjas on märkimisväärselt maavarasid, sealhulgas mineraale, nagu vask, tsink ja koobalt.

Tööpartei juhitud vähemusvalitsus tegi seejärel juunis ettepaneku lubada kaevandamist riigi süvameres Arktikas.

Detsembris andis valitsus teada, et jõudis opositsiooniga leppeni, mis tagab ettepanekule parlamendi toetuse.

"Meil on vaja mineraale, sest tahame juhtida rohepööret kütuseelementide ja päikesepaneelide, elektriautode ja mobiiltelefonide vallas," ütles Tööpartei rahvasaadik Marianne Sivertsen Naess toona pressikonverentsil.

Vabaühendused ja teadlased hoiatavad aga, et süvamerekaevandamine võib kahjustada elukeskkondi ja liike, mille kohta teatakse veel vähe, kuid mis võivad olla olulised toitumisahelale.

Samuti on välja toodud oht, et kaevandustegevus võib vähendada ookeani võimet siduda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskunud süsinikku, samuti häirida müra tõttu mereloomi nagu vaalad.

Mitu riiki, nende seas Prantsusmaa ja Suurbritannia, on teinud üleskutse kehtestada süvamerekaevandamisele moratoorium.

Norra plaanis rõhutatakse, et keskkonnakaalutlusi võetakse arvesse igas etapis ja kaevandama hakatakse alles siis, kui puurimiseks loa saanu suudab tõestada, et kaevandada saab kestlikul ja vastutustundlikul moel.

Norra Mereuuringute Instituut, Norra Polaarinstituut ja teised teadusühendused hoiatavad aga, et süvamere kohta käivate teadmiste puudumise tõttu on sealse kaevandustegevuse keskkonnamõju võimatu hinnata.

Hetkel pole täpset ajakava, millal otsimistööd ja võimalik hilisem kaevandamine alata võivad.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: AFP-BNS, Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: