Euractivi avaldatud ja Europe Electsi koostatud prognoosi kohaselt saaks ID 12,5 protsenti häältest ja 93 kohta Euroopa Parlamendis, mis on 20 mandaadi võrra parem tulemus kui 2019. aasta valimistel. Prognoos põhineb liikmesriikides avaldatud arvamusküsitlustel.

Fraktsiooni kasvu eest vastutavad ennekõike Marine Le Peni juhitud Prantsuse suurim opositsioonipartei Rassemblement National, Geert Wildersi juhitud Hollandi Vabaduspartei (PVV) ja Austria Vabaduspartei (FPÖ) kasv. Eelnimetatud riikides oleks ID suurim fraktsioon saadikute arvu poolest. Sellesse fraktsiooni kuulub Eestist EKRE.

Esimest kohta säilitaks Euroopa Rahvapartei (EPP), mis saaks uue prognoosi kohaselt 23,5 protsenti häältest ja 178 saadikukohta, mis oleks nelja mandaadi võrra kehvem tulemus kui 2019. aastal. Vahepealsel ajal lahkus aga fraktsioonist Ungari võimupartei Fidesz, mis on praegu esindatud Euroopa Parlamendis 12 saadikuga, seega EPP toetus kasvab mitmes teises EL-i liikmesriigis.

EPP oleks prognoosi kohaselt praegusel hetkel saadikute arvu poolest suurim fraktsioon üheksas EL-i liikmesriigis: Kreekas, Bulgaarias, Lätis, Soomes, Poolas, Saksamaal, Sloveenias, Horvaatias ja Hispaanias. Lisaks konkureerib EPP võidu pärast sotsialistidega Portugalis. Sellesse fraktsiooni kuulub Eestist erakond Isamaa.

Teisele kohale jääks Sotsialistide ja Demokraatide (S&D) fraktsioon, mis koguks 18,3 protsenti häältest ja 143 saadikukohta, mis oleks 11 võrra vähem kui 2019. aastal. S&D oleks praegusel hetkel suurim fraktsioon Leedus, Rumeenias, Belgias ja Rootsis. Sellesse fraktsiooni kuulub Eestist SDE.

Varem S&D fraktsiooni kuulunud Slovakkia peaministripartei Smer ja selle liitlane Hlas saaks riigis enim saadikukohti, kuid nende liikmesus fraktsioonis on lõpetatud valitsusse mineku tõttu parempopulistidega.

Lisaks kirjutab Euractiv, et Luksemburgist pärit Euroopa Komisjoni töö- ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit on tõusmas S&D favoriidiks fraktsiooni Euroopa Komisjoni juhi kandidaadi kohale.

Võitlus neljanda koha pärast ägeneb, sest selle pärast konkureerivad nii Konservatiivid ja Demokraadid (ECR) kui liberaalid (Renew).

Renew saaks praeguse ennustuse kohaselt 10,3 protsenti häältest ja 84 saadikumandaati, mis on lausa 24 saadikukoha võrra kehvem tulemus kui 2019. aasta valimistel. Fraktsioonile ennustatakse saadud mandaatide arvu poolest võitu ainult Eestis ning lisaks konkureerivad liberaalid võidu pärast Taanis sotsiaaldemokraatidega. Eestist kuuluvad sellesse fraktsiooni Reformierakond ja Keskerakond.

Liberaalidest rohkem hääli, kuid veidi vähem saadikukohti saaks ECR, millele ennustatakse 10,9 protsenti häältest ja 80 saadikukohta. Siiski kasvaks fraktsiooni liikmete arv 18 võrra võrreldes 2019. aastaga. Selle fraktsiooni tähtsaimad erakonnad on Itaalia peaministri Giorgia Meloni juhitud Itaalia Vennad (FdI) ning Poola Õiguse ja Õigluse partei (PiS).

Kuuendaks jääks roheliste ja regionaalsete erakondade fraktsioon (G/EFA), millele ennustatakse 6,8 protsenti häältest ja 50 kohta, mis oleks samuti 24 mandaadi võrra kehvem tulemus kui 2019. aastal.

Viimaseks jääks vasakpopulistide fraktsioon (LEFT), millele ennustatakse 5,9 protsenti häältest ja 37 mandaati, mis on nelja saadikukoha võrra kehvem tulemus kui 2019. aastal. Fraktsioonile ennustatakse esikohta Iirimaal ja Küprosel.

S&D juht Iratxe García ütles Euractivile eelmise nädala lõpus, et EPP normaliseerib väidetavalt parempopulistlikke fraktsioone, tehes neile ukse lahti. Kokku EPP-l, ID-l ja ECR-l ja Fideszil oleks Euroopa Parlamendis napp enamus. Garcia tõi näitena välja, et nende fraktsioonide saadikud hääletasid suuresti ühiselt looduse taastamise määruse vastu.

Siiski ütlevad EPP juhid, et nende eelistus on koostöö jätkamine euroopameelsete fraktsioonidega. Nii ütles eelmise aasta septembris EPP peasekretär Thanasis Bakolas, et ta toetab koostöö jätkamist S&D, roheliste ja liberaalidega. Samas lisas ta, et keskkonnaalased poliitikad peavad lähtuma pragmaatilistest kaalutlustest.