Võrreldes eelmise aastaga langes sündide arv seitsme protsendi võrra ning võrreldes 2020. aastaga lausa 20 protsendi võrra.

Summaarne sündimuskordaja, mis väljendab keskmist laste arvu naise kohta, langes 1,68-ni, samas kui veel 2021. aastal oli see 1,83. Toona oli see Prantsusmaal ja Tšehhis võrdne, olles kõrgeim Euroopa Liidus.

Prantsusmaa on suutnud aastakümneid vältida sama järsku sündimuse langust nagu need, mis on leidnud aset Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Rahvastikuteadlased väitsid tavaliselt, et erinevus on seotud Prantsusmaa helde tervishoiu- ja lastehoiusüsteemiga ning kõrgete lastetoetustega. Prantsusmaal makstakse eriti heldeid lastetoetusi peredele, kus on üle kolme lapse.

See on aidanud kaasa teistest riikidest veidi aeglasemale Prantsuse elanikkonna vananemise ning parandas Prantsuse majanduskasvu väljavaateid.

Ometi langes sündimus ajalooliselt madalale nüüd ka Prantsusmaal. Kuna eelmisel aastal vastu võetud pensioniea tõstmisel lähtuti prognoosidest, mille järgi peaks summaarne sündimuskordaja püsima 1,8 lapse tasemel, võib Prantsuse elanikkond vananeda kiiremini, kui seadusandjad eeldasid. See aga võib asetada pensionisüsteemi uuesti surve alla.

Sündimust propageeriva ühenduse Unis pour les Familles tellitud uuringu järgi sooviksid paljud Prantsuse inimesed rohkem lapsi, kui neil praegu on. Näiteks soovib kaks kolmandikku neist, kel pole lapsi, lapse saada.

Samas ainult viiendik neist, kel on juba lapsed, tahaks veel ühte last.

Kõige sagedasem järgmiste laste saamise jätmise põhjus on uuringu järgi mured majanduse, ühiskonna ja kliima väljavaadete pärast. Neid nimetas põhjuseks 30 protsenti inimestest. Veel 28 protsenti küsitletutest vastas, et laste kasvatamine maksab liiga palju.

Koroonakriis, energiahindade tõus ja kõrge inflatsioon vähendasid majapidamiste kindlustunnet, mis langes rekordmadalale 2022. aasta keskel ning pole veel oluliselt tõusnud, selgub INSEE andmetest.