X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Professor: sündimust mõjutavad majandus ja poliitika

Foto: Priit Mürk/ERR

Eestis on viimased kaks aastat olnud rekordmadal sündimus. Tartu Ülikooli kaasprofessori Mare Ainsaare sõnul mõjutavad inimeste laste saamise otsust majanduse olukord ja poliitilised meetmed.

Mullu sündis 10 721 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast, kui hakati järjepidevalt statistikat avaldama. See on ka esimene kord, kui sündide arv on jäänud alla 11 000. Eesti loomulik iive on negatiivne, sest mullu sündis 5111 inimest vähem kui suri.

Mullune sündimus oli rekordmadal teist aastat järjest ning selle märkimisväärset taastumist pole pelgalt demograafiliste suundumuste põhjal alust oodata, sest asjaolu, et lapsesaamise eas olevad naised on pärit madala sündivusega põlvkonnast, on vaid üks väheste sündide põhjustest.

"Ega sealt tegelikult ei ole tulemas neid väga palju suuremaid generatsioone peale. Terve Eesti taasiseseisvumisaeg on olnud Eesti loomulik iive negatiivne. Ainult korra, kuskil 2010. aastal muutus ta korra positiivseks – need inimesed varsti jõuavad sinna ikka, et võib-olla sealt saab natukene abi, aga ega need tulevased generatsioonid ei ole ka väga palju suuremad kui need, mis on praegu," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Laias laastus saab põhjused jagada lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised on mitmed kuhjunud kriisid, mis mõjutavad ka teiste Euroopa riikide rekordmadalaid sündimusnäitajaid.

"Lühiajalised põhjused ehk siis erinevad kriisid. Meil oli tervisekriis – koroona –, sinna otsa kohe sõda, mis ilmselgelt mõjutas ka majandust, ja inflatsioonitõus ja elukalliduse tõus. Just see elukalliduse tõus on see, mida eksperdid loevad kõige suuremaks teguriks, miks sündimuse langus nii järsk on olnud," ütles Trasberg.

"Umbes pooltele lapsesaamise eas inimestele lähevad korda eelkõige majanduslikud raskused ja umbes 35 protsenti tunnevad, et ebakindlus ja ebastabiilsus mõjutab nende lapsesaamise otsuseid," sõnas Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar.

Pikaajalised põhjused on aga poliitilised meetmed ja neid muutes saab mõjutada ka sündimust.

"Eesti väga heldelt maksab igasuguseid lastetoetuseid, aga nende puhul on väga oluline see, et need oleksid ka stabiilsed, et neid ei muudetaks. Just see stabiilsus on sündimuse puhul väga oluline, kuna tegemist on pika viiteajaga sündmusega," rääkis Trasberg.

"Lapsesaamise soov on inimeste enda otsus, aga kindlasti poliitika mõjutab. Sest me ka näeme, et kuna võib-olla meie poliitilised meetmed on viimastel aastatel suunatud eelkõige suurtele peredele, siis nende laste arvukus võib-olla ei ole vähenenud, aga kõige suuremad probleemid on just esimeste ja teiste lastega," rääkis Ainsaar.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et ministeerium on läbi viimas analüüsi, mida teha võiks.

"Tuleb luua sellist keskkonda, kus on turvaline lapsi kasvatada. See tähendab kõiki avalikke teenuseid haridusest, tervishoiust, erivajadustega laste toetamisest, vanemaharidusest, vaimsest tervisest, et seda turvatunnet taastada," ütles Riisalo.

Analüüs valmib aasta lõpuks.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: