X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti piiriäärsetele aladele tuleb 600 punkrit

{{1705669260000 | amCalendar}}
Foto: Kaitseväe peastaap

Riias kohtunud Balti riikide kaitseministrid leppisid reedel kokku Balti kaitsevööndi põhimõtetes, nüüd koostavad täpsemaid plaane riikide kaitseväed, kelle plaanidest sõltub, kui palju kaitserajatisi täpselt igasse riiki tuleb. Eesti piiriäärsetele aladele tuleb aga hinnanguliselt kuni 600 punkrit.

Lisaks võetakse sõja ajal kaitserajatistena kasutusele lõiketraat ja niinimetatud draakonihambad ning kasutatakse ka tankitõrjemiine.

"Venemaa sõda Ukrainas on näidanud, et lisaks varustusele, laskemoonale ja inimjõule vajame Eesti kaitsmiseks esimesest meetrist ka füüsilisi kaitserajatisi piiril," ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kes rõhutas, et kaitserajatiste eesmärk on vältida sõjalist konflikti meie piirkonnas.

"Teeme seda selleks, et Eesti inimesed saaksid end turvaliselt tunda, ent kui peaks ilmnema vähimgi risk, oleksime erinevateks arenguteks kiiremini valmis," lisas Pevkur.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsleri nõunik Kaido Tiitus ütles ERR-ile, et kaitseministeerium on kaitserajatiste teemaga tegelenud alates 2023. aasta teisest poolest ja eelnevalt on teemat arutanud Balti riikide kaitseministrid. Kaitserajatiste hind on esmahinnangul kuni 60 miljonit eurot.

Vajadus Balti kaitsevööndi loomiseks tuleneb ka NATO 2022. aasta Madridi tippkohtumisel kokkulepitust, et allianssi kaitstakse juba alates esimesest meetrist.

Tiituse sõnul on Eesti, Läti ja Leedu kaitsmisel Balti kaitsevöönd üks operatsiooniala.

"Rahuaja tingimustes ehitatakse välja nii palju, kui on võimalik, sest kõike ei ole võimalik rahuajal üles seada," ütles Tiitus. Näiteks ei paigutata rahuajal kaitsevööndisse miine, lõiketraati ega nn draakonihambaid, vaid need ladustatakse ette lähedalasuvatesse kohtadesse.

Punkrite paigaldamine maastikule algab 2025. aasta alguses. Enne on vaja aga läbi rääkida ja kokku leppida maaomanikega, sest suur osa kaitsevööndist asub eramaal.

Tiitus avaldas lootust, et maaomanikega õnnestub saavutada teatud sorti maakasutuse kokkulepe. Läbi räägitakse ka kompensatsiooni tingimused.

"Maa müümine näiteks Kagu-Eestis on üsna suur küsimärk, sest inimesed ei taha seal maad müüa, see maa on nende jaoks oluline, kas see on siis mingisugune traditsioonilise väärtusega või see ongi puhtalt põllumaa, mis hoiab inimestel seal kaugel maanurgas hinge sees. Siis selle äraostmine ei ole kindlasti hea lahendus nende jaoks," rääkis Tiitus.

Tiitus rõhutas, et punkrid võiksid saada kasutust ka rahuajal. Tema sõnul on eesmärk, et punkrid ei riivaks silma ja ei segaks igapäevaelu.

Punker mahutaks ühe jao jagu sõdureid, ehk umbes 10 inimest 35 ruutmeetri suurusele alale.

Punkri joonised. Autor/allikas: Kaitseministeerium

Kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülem kolonel Tarmo Kundla rääkis, et punkrite lõplik disain on veel praegu töös, aga üks kriteerium on kindlasti see, et neid oleks võimalik kiiresti ja vähese vaevaga ka tavalisel jalaväel pioneeride abiga valmis ehitada. "Soov on, et need punkrid on nii-öelda moodulpõhised, et neid oleks kerge transportida ja ka üles ehitada," märkis Kundla.

Kundla: kaitserajatised tõstavad rünnaku hinda ja annavad pikema eelhoiatuse

Kolonel Tarmo Kundla ütles, et kaitserajatised tõstaks oluliselt vastase võimaliku rünnaku hinda ja annaks Eestile ka pikema eelhoiatuse.

"Ei ole olemas läbimatut kaitset, aga see hind, mida vastane peab investeerima selle kaitsevööndi läbimiseks, on ikkagi oluliselt suurem kui ta peaks maksma praegu. Samuti need ettevalmistused, mis ta peab tegema selleks, et sellest kaitseliinist läbi murda, on palju paremini näha meile kui see, mis on seis praegu. Ehk vastase ettevalmistus töötab ka meile eelhoiatusena," rääkis Kundla.

Kundla rääkis, et praegu on kavas panna punkreid piiri lähedale ja mitte üle kogu Eesti. Tema sõnul on sellise paigutuse eesmärk vastase rünnak juba alguses seisma panna.

Ta lisas, et merepiiri kaitseks rannikule punkreid rajada ei ole plaanis. "Merekaitse me proovime üles ehitada natuke teistmoodi. Selleks me oleme saamas rakette ja oleme ostnud meremiine. Ja ilmselgelt nii-öelda suures pildis kõik see, mis me oleme planeerinud, on üks osa ka sellest suuremast kaitsest," lausus Kundla.

Võimalikku jalaväemiinide kasutamist kaitsevööndis ei ole praegu Kundla sõnul planeeritud. "Praegu meie planeerime tankitõrjemiinide kasutamist ja jalaväe vastu suundmiinide kasutamist. Miinid ja kõikvõimalikud muud tõkestusvahendid on üks osa, mis iga selle tugipunktiga sõja korral kaasnevad," sõnas Kundla.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: