Eelmisel sügisel katsetas kaitsevägi kolme betoonpunkri prototüüpi. Kõige kergem prototüüp ei pidanud vastu, raskemaid aga kaitsevägi ise paigaldada ei suuda.

Diviisi pioneerijaoskonna ülema kolonelleitnant Ainar Afanasjevi sõnul proovitakse rahu ajal võimalikult palju eeltööd ära teha.

"Järelikult on need asjad kõik vaja teha rahu ajal ja tsiviiltehnikaga. Sellepärast me üritame kaardistada kõik kohad, kus vaja on ja võimalikult palju rahu ajal ära teha," sõnas Afanasjev.

Näidistugipunkte näeb Lõuna- ja Kirde-Eestis saabuval sügisel. Praegu pole teada, milliste eramaaomanikega punkrite paigaldamise osas läbi rääkima hakatakse. 

"Rahu ajal tähendab see seda, et 50-ruutmeetrine ala on mingi aeg üles songitud. Sinna paigaldatakse betoonist punker sisse. Seejärel on see künka moodi moodustis," selgitas kolonelleitnant.

Aeg-ajalt käib punkrite eest vastutav allüksus ehitist kontrollimas ning vaatamas, et kõik oleks nii nagu peab.

Umbes 600 punkri hange on kaitseinvesteeringute keskusel plaanis suvel. Kogemusi jagatakse ka Balti riikide, Poola ja Soomega. Tekib aga küsimus, kas see tähendab, et Eesti ettevõtjad võiks valmistada punkreid ka naabritele.

RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo sõnul kuulutatakse teises kvartalis välja punkrihange.

"Sellisel viisil ühishanked võivad tulla jutuks küll, aga kindlasti meie läheme oma plaaniga edasi, kus me selle aasta teises kvartalis suure punkrihanke välja kuulutame," avaldas Kollo.

Kaitsevöönd on plaanis rajada kõigil kolmel Balti riigil, kuid iga riik ehitab selle iseseisvalt.

Eesti kaitsevööndist on kohal betoonist draakonihambad ja tõkketraat 1,6 miljoni euro eest. Rahu ajal neid ei paigaldata.