Läti idapiiri kaitseks on kohalikelt tootjatelt tellitud erinevaid betoonist tõkkeid. Osa neist on juba piiri äärde kohale veetud, kuid nüüd toimus nende põhjalik testimine.

Suurte legoplokkide pihta avati tuli erineva kaliibriga relvadest. Eesmärk oli veenduda, et need suudavad kaitsta nii inimesi kui ka vara. Draakonihammastest aga proovis jagu saada 35 tonni kaaluv tank T-55.

"Testisime T-55 tankiga seepärast, et luua võimalikult sarnane olukord sellele, mis on meie idanaabritel. Nagu nägime, pidasid tankivastased tõkked hästi vastu, sest nende valmistamiseks kasutatakse sobivat materjali. Betoonplokid aga suutsid kaitsta inimesi ja ka taristut otsese tule eest. Tulemused olid paremad, kui oskasime oodata. Kõik plokid pidasid erineva kaliibriga relvade tulejõule vastu," rääkis Läti kaitsejõudude insener-inspektor Kaspars Lazdinš.

Idapiiril on välja valitud kohad, kuhu betoontõkked ja muu kaitsevarustus paigaldatakse. Piirile rajatakse paarkümmend ajutist varustuskeskust. Lätlased käisid vaatamas Eesti kaitseliinile kavandatud punkrite testimist, kuid oma punkreid neil veel pole.

"Praegu ootame Eestist punkrite katsetamise tulemusi, sest meiega lubati neid jagada. Nii saame ka oma uusi hankeid paremini läbi viia. Meiegi plaanime hankida punkreid. Nüüd viiakse kaitsetõkked ajutistesse insenerikeskustesse. Neid on meil idapiiril üle paarikümne. Esmalt keskendume esimesele kaitseliinile
ehk piirile nii palju kui suudame ja siis vaatame läheduses kohti, kuhu same
rahuajal varustust paigutada," selgitas Lazdinš.

Idapiiri kaitseks varub Läti ka miine, kuid rahuajal neid maastikule ei paigaldata.

Lätit läbiv Balti kaitseliin koosneb erinevatest osadest, hõlmates kaitsekraave, teetõkkeid ja sõjaväelaste kaitsepositsioone. Pisut võivad meetmed riigiti erineda, kuid eesmärki peaksid need täitma ühtmoodi.

Läti on kaitseliini jaoks eraldanud 300 miljonit eurot ja see peaks valmima viie aasta jooksul.