Jaopunkreid on plaanis Eestisse paigutada 600. Betoonkamber kaevatakse maasse ja kaetakse pinnasekupliga.

Prototüüpide tootja Warren Concrete juhatuse liikme Kimmo Liivaku sõnul on erinevatel lahendustel erinev hind, tootmise ja paigaldamise aeg.

"Kaal, pluss on see, millistest raudbetoonelementidest me need punkrid toodame. Piltlikult öeldes, kui peaksime tootma kogu punkri ühekorraga, siis me transpordiksime õhku, sest need on ju seest tühjad – sinna peavad ju kogu varustus ja inimesed ära mahtuma. Aga kui me saame need elementidest valada, siis sellisel juhul transpordime kindlat massi ja selle asja transportimine, liigutamine ja ladustamine kuskile vahelattu on ruumisäästvam ja sealt tuleneb ka raha kokkuhoid," selgitas Liivak.

Iisraelis tänavatele paigaldatud betoonvarjendid õhuhäire puhuks on näiteks ühes tükis valatud. Tootja ütles, et tema ülesanne on projekteerida punker, mis tabamusele vastu peab.

"Meie eesmärk on projekteerida lahendus, mis vastab nõuetele, et inimesed seal ellu jääksid," sõnas Liivak.

Septembris tulistab kaitsevägi prototüüpide pihta 155-millimeetriste mürskudega. Pärast katsetusi valib riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) välja sobivaima toote. Alguses oli materjalidest kaalumisel ka plast ja klaas.

Punkrite asukohad selguvad aasta lõpuks.

"Juhul kui me peame tulema eraomanike jutule, siis me jõuame eraomanikega läbirääkimistesse umbes selle aasta lõpus, järgmise aasta alguses. Aga meie esimene eelistus on see, et me saame need tugipunktid rajada riigimaadele," ütles RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo.

Kaitserajatiste hulka kuuluvad lisaks punkritele ka tankitõkked või betoonist draakonihambad, lõiketraat ning tankitõrjemiinid, mida rahu ajal ei paigaldata.

Kaitseliini hinnanguline maksumus on 60 miljonit eurot.