NATO on sisenemas uude ajastusse. Liitlased investeerivad rohkem relvastusse ja uuendavad kaitseplaane, ent peamine muutus on toimumas inimeste peades. NATO sõjalise komitee juhi Rob Baueri sõnul tuleb kollektiivkaitse tugevdamiseks ja Ukraina aitamiseks muuta lähenemist.

"Meil on vaja, et avalik ja erasektor saaksid aru, et nad muudaksid oma mõttelaadi. Ajastult, kus kõik oli planeeritav, ettenähtav, kontrollitav ja keskendunud tõhususele, ajastule, kus ükskõik mis võib juhtuda, võib juhtuda igal hetkel. Ajastule, kus peame ootama ootamatut. Ajastule, kus tuleb keskenduda mõjususele," lausus Bauer.  

Kõige keerulisem on see muutus ilmselt riikides, mis pole sõdinud aastakümneid või -sadu. Näiteks Rootsis, kus lähiaastatel kasvab sõjaline eelarve ligi kaks korda. Kuid sealse relvajõudude ülemjuhataja Micael Bydeni sõnul on ühiskonnale hakanud sõnum kohale jõudma.

"Absoluutselt. Kaitseotsused parlamendist ja valitsusest annavad selgelt märku, et mõistame olukorda meie ümber. See on keeruline julgeolekuolukord, mis on ajas halvemaks muutunud ja me oleme valmis keskenduma rohkem julgeolekule ja kaitsele. See on nii sõjaline kui ka tsiviilkaitse," ütles Byden.

Kuid Brüsselis räägiti ka Vilniuses kokku lepitud uutest kaitseplaanidest. Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul ollakse nende rakendamisega nii kaugel, et täna peetaks lahingut juba nende järgi.

"Need plaanid on praegu nii kaugel, et mina andsin eelmisel nädalal Eesti kaitseväele juhised nende plaanide alusel Eesti tasemel planeerimiseks. Aga kindlasti ei puuduta see ainult kaitseväge, vaid läheb edasi, sest see on laiapindne ja riigi teised institutsioonid ja asutused peavad seda täpselt samamoodi toetama ja jätkama nende plaanide tegemist," lausus Herem.