X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Välisilm": Euroopa on hakanud aru saama, et olukord pole enam turvaline

Foto: SCANPIX/Reuters

Euroopas on kaitseväelased üha rohkem pööranud avalikkuse tähelepanu vajadusele suurendada kaitsevõimet – idee, millega poliitikud pole tahtnud suure hurraaga kaasa minna. Samas võiks igaüks ju mõelda, kuidas esimesed ööpäevad, kui näiteks elekter või vesi ära on, hakkama saada. Seegi on osa riigi kaitsevõime tugevdamisest.

Kui eelmise aasta lõpus näis, et lääne abi Ukrainale logiseb igast otsast, siis vähemasti Euroopa liitlased on jalgu kõhu alt välja võtmas. Euroopa Liit on kokku leppimas 50 miljardi euroses abipaketis ning ka riigid, nagu Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa, on lubanud Ukrainale rohkem relvastust anda.

Ent Euroopa ergastumine on toonud kaasa ka arusaama, et olukord pole üldse enam nii turvaline kui see oli kaks aastat tagasi. Eriti paistavad silma Põhjamaade relvavägede juhatajad, kes räägivad ajaakendest. Rootsi armeejuhi Micael Bydeni sõnul polegi oluline, milline on täpne hinnang Venemaa sõjalise võimekuse taastamise kohta.

"See võib võtta kolm aastat, see võib võtta vähem, aga ka kauem. See pole tegelikult eriti oluline, sest see, mida ma pean ütlema ja soovin, et inimesed mõistavad, on, et on olemas ajaaken, et valmistuda ja teha, mis vaja. Meil on ajaaken, mis on väga oluline. Mul pole mingit muud hinnangut võrrelduna sellega, mis ma kuulen teistelt riikidelt," lausus Byden.

Bydeni kahe nädala tagune intervjuu tekitas Rootsi noorte seas lausa paanikat. NATO sõjalise komitee juht Rob Bauer tõttas teda eelmisel nädalal kaitsma. Tema hinnangul võib sel olla positiivne mõju.

"Inimesed üllatuvad selle peale ja tulemusena ostavad endale raadio ning patareid. See on suurepärane. See on osa pakist, millest Rootsi valitsus räägib. Teil peab olema vett, raadio ja patareid, ning patareidel töötav taskulamp, et esimese 36 tunni jooksul ellu jääda.  Need on lihtsad asjad, aga see algab neist. Tuleb aru saada, et kõik ei ole planeeritav, kõik ei saa olema paremas korras järgmise 20 aasta jooksul. Ma ei ütle, et homme hakkab kõik halvasti minema, aga peame mõistma, et see pole iseenesestmõistetav, et elame rahus ning selleks on meil plaanid," lausus NATO sõjalise komitee juht admiral Rob Bauer.

Tema sõnul on NATO riikide sõjaväed viimastel aastatel palju muutunud, aga nüüd peab oma lähenemist muutma ka ülejäänud ühiskond. Seda saavad inimestele edasi öelda nii silmapaistvad kaitseväelased, riigiametnikud kui ka poliitikud.

Ka Eestis on tähelepanu pälvinud erinevad peaminister Kaja Kallase intervjuud välismeediale, milles kõlavate hoiatuste suhtes on erinevaid seisukohti.

"Ma arvan, et omavahelised vestlused riigijuhtidega on viinud selleni, et Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia on kõik väga tõsiselt hakanud rohkem toetama. Ma arvan, et Zelenski visiidid on sellele palju kaasa aidanud. Ma arvan, et Eesti diplomaatide töö ekraani taga on väga palju kaasa aidanud sellele, et see mõistmine, et Venemaa on agressiivne riik ja teda tuleb peatada, on olemas. Ka parlamendi debatis on see täiesti mõistlik. Küsimus on selles, kas riigijuht peab sinna seda õli veel rohkem tulle valama," lausus europarlamendi liige Riho Terras (Isamaa).

"See on selline teatav tasakaalu mäng. Ühelt poolt ei peaks suurendama meie ja teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühiskondlikku stressi pidevalt meenutades, kuidas justkui kohe-kohe midagi halba juhtub. Teisalt on see emotsionaalne poliitiline survestamine neile, kelle puhul tundub, et nad ikka veel on liiga uimased saamaks aru, millise ohuga Euroopas täna tegemist on," ütles europarlamendi liige Urmas paet (Reformierakond).

Aga kuidas seda siis teha? Eesti kaitseväe juhataja Martin Heremi hinnangul tuleb hoiatustele lisaks selgitada ka seda, mida meie teeme.

"Ma arvan, et kõige õigem on olla aus ja näidata, mida meie selle maandamiseks teeme. Maailmas on olemas riike, nagu Lõuna-Korea või Iisrael, kus oht on kogu aeg olemas ja kõrval. Minu teada neil riikidel investeeringutega probleeme ei ole. Peamiselt seepärast, et need riigid ise hoolitsevad oma turvalisuse eest," nentis Eesti kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.

Hea näide sellest tasakaalukusest pärineb reedest, mil Soome peaminister Petteri Orpo rääkis Venemaast.

"Ma ei näe hetkel otsest sõjalist ohtu Venemaalt Soome vastu. Meie Soomes magame öösiti rahulikult, sest oleme hästi valmis. Aga siiski kõik Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid peavad ennast ette valmistama kõikvõimalikeks stsenaariumiteks," ütles Orpo.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: