NATO sõjaline juht: idatiiva ründamine maksaks Venemaale rohkem kui annaks

Venemaa oht Balti riikidele ja Poolale on olemas, kuivõrd suurriik on ohtlik NATO-le. Samas on liit valmis võimaliku rünnaku neile rohkem maksma panema, kui see väärt oleks, ütles NATO sõjalise komitee esimees, admiral Giuseppe Cavo Dragone.
Admiral Dragone ütles intervjuus Kyiv Independentile, et viimasel ajal meediast läbi käinud väide on realistlik seepoolest, et Venemaa on NATO-le ohtlik. Samas läheks rünnak neile kalliks maksma.
"Kuid jällegi, peame selleks valmis olema ja suutma tekitada neile palju suuremat kahju, kui sellise otsusega kasu saaksid. Seda me ka teeme. Venemaa kaotaks väga palju – märksa rohkem, kui saavutaksid ainuüksi Poolat või Balti riike rünnates. Ja me oleme valmis."
Kuna USA on vähendamas oma kohalolu Euroopas, siis on Euroopas hetkel n-ö üleminekufaas iseseisva kaitsevõime arendamises. Kas see võiks olla Venemaale võimalusteaken testimaks olukorda?
"Kui tegutseme arukalt – nagu meilt oodatakse ja nagu meil ka plaanis on –, siis ma seda ei usu. Üleminek kulgeb sujuvalt. /.../ Tegutseme nii, et liitlased suudaksid täita Ameerika Ühendriikidest jääva tühimiku. Tegemist on kooskõlastatud protsessiga, mille viime ellu ühiselt," sõnas Dragone.
Admirali sõnul on Euroopa jaoks USA vägede vähendamisel olulisemad lüngad võimetes, mida tuleb täita, täppislöögid, elektrooniline sõjapidamine ning ISR (luure ja seire).
"Need on hindamatu väärtusega võimed, mida Ameerika Ühendriigid NATO-le tagavad. Kui neil tekib vajadus need tagasi tõmmata, siis me reageerime sellele. Ent just need võimed on kõige kriitilisema tähtsusega. Teeme juba praegu tööd selle nimel, et suudaksime taolisi lünki täita," ütles itaallane.
Lisaks mainis admiral intervjuus, et Euroopa sõjalise võime kitsaskohaks võib osutuda inimjõud ning selle vältimiseks peab karjääri sõjaväes muutma siinsete inimeste jaoks atraktiivseks võimaluseks.
Hollandi peaminister Rob Jetten ütles hiljuti, et Euroopa riikide sõjaliste vahendite tagavara on lõppemas ning sestap on neid ka Ukrainasse raskem saata. Siin seisneb probleem liidu riikide kaitsetööstuse võimes.
"Oluline roll võib olla ka investeeringutel Ukraina tööstusesse, millel on tõtt-öelda "märksa vähem piiranguid kui meie omal. /.../ Peame aitama arendada tootmist Ukrainas kohapeal ning looma ukrainlastega ühisettevõtteid, sest nüüdseks on ka neist saanud julgeoleku tagajad. See võib tunduda ootamatu, aga nii see on. Toetame neid igal võimalikul moel ja täpselt nii kaua, kui vaja," leidis Dragone.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: Kyiv Independent









