Tallinna Mustamäe gümnaasiumis streigib 90 protsenti kooli õpetajatest. Koolis õpib üle 900 õpilase, aga streigi esimese päeva hommikul oli koolimajja kokku tulnud 17 algklassilast. Põhikooli ja gümnaasiumi õpilased on streigi ajal koduõppel.

"Meil on lauamängud, joonistamine, siis on erinevad lugemisülesanded, et kes loeb ette või loevad omaette, ja siis on liikumisülesanded. Peale sööki lähme saali, tantsime. /.../ Ikka natuke õpime ka. Ma just siin avastasin, et osad lapsed ei oska tavalisi veeretamismänge," rääkis Mustamäe gümnaasiumi õppejuht Kaire Pihelgas.

Laste hinnangul ei peaks kõik koolitunnid käima mängides.

"Meeldib pigem õppida," kinnitas esimeses klassis käiv Brigita.

"Tahaks õppida," ütles ka kolmanda klassi õpilane Kristina, kelle lemmikained on kunsti- ja liikumisõpetus.

Mustamäe gümnaasiumi õpetajad streigivad nädal aega. "Streigijuhilt on tulnud teade, et meie õpetajad streigivad nädal aega. Tõsi küll, õpetajad saavad iga päev ümber otsustada, kas nad jätkavad streikimist või mitte. /.../ Need õpetajad, kes ei streigi, viivad läbi distantsõppetunde, nendes õppeainetes meil õppetöö toimub," rääkis Mustamäe gümnaasiumi direktor Marika Randma.

Kooli huvijuht ja füüsikaõpetaja Vello Rus õpetas esmaspäeval 8.C klassile füüsikas hõõrdumist, aga ta pidi seda tegema taas nagu koroonaajal, arvuti vahendusel. Erilist usku tal sellisesse õppevormi pole. Nagu ka streigi õnnestumisse.

"Ma kardan, et sellest streigist lastakse õhk välja ja järgmine nädal oleme tööl jälle kõik. /.../ Ma kardan, et (midagi) ei muutu," ütles ta.

48. aastat matemaatikat õpetav Erki Õun aga ei streigi. Palga nimel streikimist ta õigeks ei pea.

"Palk ei ole see, mis paneb õpetaja tundi andma, vaid see on kutsumus. /.../ Minu meelest, kui streikida, siis koolikorralduse pärast. Ja õpetajal võiks olla neid ülesandeid vähem ja tema ülesanne on õpetada tavaklassis normaalseid, tavatingimustele vastavaid õpilasi," ütles Õun.

"Ringvaates" rääkis Tallinna 32. keskkooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Maret Varblas, et tema streigib selle nime, et ühiskonnas pöörataks rohkem tähelepanu õpetajate järelekasvule.

"Praegu mulle tundub, et me streigime palga pärast, aga see pole peamine põhjus. Näiteks iga neljas füüsikaõpetaja on üle 60-aastane. Ma tahan, et ka tulevased õpetajad teaksid, et see töö on väga äge ja et noored tahaksid kooli tööle tulla," ütles Varblas, kes on oma 12-aastase õpetajakarjääri jooksul 10 aastat töötanud ülekoormusega.

Tallinna Läänemere gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mare Räis on otsustanud streigis mitte osaleda.

"Me nõuame mingeid asju, mis on seotud justkui ainult palgaga, aga tegelikud probleemid on mujal. Ja vaat need mujal olevad probleemid ei jõudnud streigiteatesse. Kui haridustöötajad oleks pannud paketti seda, teist, kolmandat, neljandat, mis kõik täna on tegelikult läbirääkimiste laual, siis see oleks olnud minu jaoks piisav põhjus, et streikida," rääkis Räis.