Läänemets ütles ERR-ile, et koalitsiooninõukogu arutelul oli SDE-lt palju eri variante, kust lühi- või pikaajaliselt vajalikku raha õpetajate lisapalgatõusuks saada, aga nii kaua, kui Reformierakond ja peaminister õpetajate palga- ja streigimuret tõsiselt ei võta, küsimus ei lahene.

"Küsimus ei ole sisuline, kui tahad, võid lauale panna lõputult probleeme, miks ühte või teist asja teha ei saa. Nädala aja pärast hakkame arutama, kuidas me miljard eurot riigieelarve strateegias kokku saame ja täna ei suuda 10 miljonit leida? Miljardi suudame, aga 10 miljonit ei suuda? Asja tuleb tõsiselt võtma hakata, siis tulevad ka lahendused," rääkis Läänemets.

Läänemets tõdes, et streik on luhtaläinud läbirääkimiste lõppfaas ja seda tuleb tõsiselt võtta. "Siin on küsimus, millist ühiskonda me soovime, kas sellist, mis hoiab kokku ja on tugev, või ühiskonda, kus valitsust ei huvita kellegi probleem või häda. Mida tugevam ühiskond, seda tugevam on ka julgeolek," sõnas Läänemets.

Kui streik vajub ära ja valitsus ei jõua kokkuleppele, siis sellest tuleb suur ühiskondlik pettumus, mis lõhub ühiskonda, lisas siseminister. "Sellest on võitjaid ainult piiri taga," lisas ta.

Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku võtta raha ministeeriumite preemiate ja lisatasude arvelt.

"Siia juurde ei ole mõtet panna klauslit, et kui me nüüd igas ministeeriumis kärbime, siis kui me suvel riigieelarve strateegiat tegema hakkame, siis mitte ükski ministeerium ei esita lisataotlust. Vastupidi, mina toon politseinike ja päästjate palgaküsimuse siia valitsusse," sõnas Läänemets.

Sellise lisaklausli ettepaneku tegi Reformierakond, ütles Läänemets.

"Aga riiki ei saa juhtida Exceli tabeliga, et vaadata, kas tuleb kokku või mitte. Kohti, kust raha võtta, on palju: me võiksime oluliselt rohkem maksustada rikkaid inimesi, sellega me lahendaksime haridusküsimusi ja siseturvalisuse küsimusi, aga selleks on tahet vaja," sõnas Läänemets.

Kõike püütakse haridusministri kaela lükata, aga valitsus on kollegiaalne organ ja vastutus on ühine, lisas Läänemets.

Kallas: tegime rahastusotsused valitsuses kõik koos

Peaminister Kaja Kallas kordas peale kohtumist oma seisukohta, et õpetajate palga tõstmiseks tuleb teha reforme, et raha süsteemi seest leida.

Kallase sõnul on jutt kümne miljoni leidmisest väga lihtsustatud lähenemine. "See pole 10 miljonit, vaid tunduvalt suuremad summad nelja aasta peale. Nagu oleme lubanud koalitsioonilepingus, et 2027. aastaks oleks õpetajate alampalk 120 protsenti Eesti keskmisest, siis selleks ajaks tuleb need reformid teha," ütles Kallas.

Kallas märkis, et kogu streigiga seonduvate probleemide teravik on tema peale suunatud. "See on kahetsusväärne, sest valitsus on kollektiivne organ ja koos leppisime kokku koalitsioonilepingu ja eelarve," sõnas Kallas.

"Nüüd olen üksi neid otsuseid kaitsmas. Reforme saab teha haridusministeerium, aga üheksa kuu jooksul pole ühtegi sellist reformi valitsuskabinetti jõudnud. Ka need mured, mida õpetajad ütlevad – koormus, karjäärimudel – kõik see on asi, mida haridusministeeriumilt ootame, neid ei saa peaminister ette valmistada, selle pärast meil ongi kokkulepped valdkondliku pädevuse jaotamiseks," sõnas peaminister.

Kallas lisas, et 30. jaanuaril hakkab valitsus arutama riigieelarve strateegias 400 miljoni sisustamist, mis on tulude poolel endiselt katmata. "Me ei saa võtta uusi kulusid, kui meil pole tulude poolel täit selgust," rõhutas Kallas.

Küsimusele, kas ühiskond saab edasi toimida pika streigi puhul, ütles Kallas, et ta ei oska öelda. "Eestil pole kogemust streikidega, eks see on test, kuidas sellega läheb. Haridusvaldkonnaga läbirääkimiseks peaks konkreetsetest reformidest rääkima, kuhu liikuda nelja aasta jooksul," lisas ta.

Kristina Kallas: õpetajate kompromissettepanek tuleks vastu võtta

"Meil ei ole kokkulepet. Reformierakond räägib haridusreformidest, need toimuvad ja on töös, aga need on väga pikaajalised, võtab kolm aastat, et seal tulemust tuleks. Aga see ei lahenda ära, miks õpetajad täna streigivad, nad streigivad selle aasta alampalga osas. Ja selles osas meil kokkulepet pole," ütles Kallas.

Kallas ütles, et läheb esmaspäeval kohtuma haridustöötajate liiduga, kellele pakub pikemaajalisi läbirääkimisi, milleks tuleb laua taha saada ka kohalikud omavalitsused.

"Oleks mõistlik see, et lepime õpetajatega selle aasta kompromissi kokku, nagu nad on soovinud, ja läheme siis arutama pikemaajalist plaani. See tooks tagasi ajutiselt töörahu haridussektorisse. Et me ei peaks pidama läbirääkimisi nii, et õpetajad on tänavatel ja valitsus istub kabinettides," rääkis Kallas.

Võrklaev: 10 miljonit tulgu haridusministrilt

"Juba neljapäeval pakkusin mina, et raha tuleb leida valdkonna seest. Kui küsisin teiste valitsusliikmete käest, kui palju on keegi nõus siia lauale panema, siis toetust see ettepanek ei leidnud. Läänemets ütles, et teeme protsendikärpe ministeeriumite tegevuskuludest, aga mina ütlesin, et teeme nii, et me sügisel riigieelarve strateegia protsessis ei küsi seda raha ja veel lisa tagasi. Sellega ei olnud Läänemets nõus kaasa tulema," rääkis Võrklaev.

Võrklaev heitis samuti haridusministrile ette, et ta pole viimase üheksa kuu jooksul reforme teinud. "Haridusministril on võimalik leida see 10 miljonit oma eelarvest," sõnas ta.

Õpetajad alustasid esmaspäeval tähtajatut üldstreiki. Esmaspäeval toimus ka õpetajate ja nende toetajate meeleavaldus Toompea lossi ees.

Voltri: streik jätkub, sest Reformierakond ei taha õpetajatele vastu tulla

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri kinnitas, et streik jätkub.

"Streik jätkub, sest praegune valitsus või vähemalt üks osapool ehk siis Reformierakond, ma saan aru, on seda meelt, et ei ole vaja õpetajatele vastu tulla, ei ole siis vaja Eesti haridust säilitada. Ja seetõttu oleme sunnitud ka homme streikima ja kolmapäevast liituvad ka kutseharidus, lasteaiad ja huviharidus," rääkis Voltri.

"Igasugune selline arrogantne suhtumine nagu täna valitsuses on ainult suurendab õpetajate soovi sreikida ja pikemalt streikida. Nii et kahjuks tuleb öelda, et me peame seda pikemalt tegema. Kuigi õpetajad ei taha seda teha, aga me oleme selleks valmis," ütles Voltri.

Voltri ütles, et haridusministri läbirääkimiste algatus on samm paremuse poole, kuid sellist lahendust, mida õpetajad ootavad, praegu pole.