X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Soome valimised: Halla-aho toetus on tõusuteel

Põlissoomlaste presidendikandidaat Jussi Halla-aho kohtumas noorte valijatega.
Põlissoomlaste presidendikandidaat Jussi Halla-aho kohtumas noorte valijatega. Autor/allikas: YLE/BERISLAV JURIŠIC

Vähem kui nädal enne Soome presidendivalimisi püsivad küsitlustes esimesel ja teisel kohal võrdlemisi samasuguse toetusega Koonderakonna kandidaat Alexander Stubb ja roheliste kandidaat Pekka Haavisto. Ometi tõuseb järsult Põlissoomlaste kandidaadi ja Soome parlamendi esimehe Jussi Halla-aho toetus.

Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat tellitud ja 17. kuni 20. jaanuarini uuringufirma Veriani tehtud küsitluse järgi on Halla-aho toetus eelistuseta valijate eemaldamise järel 20,6 protsenti. Veel kuu tagasi oli tema toetus ainult 15 protsenti.

Esimesel kohal on jätkuvalt endisest peaministrist Stubb, keda toetab 24,2 protsenti eelistusega valijatest. Samas veel detsembris oli tema toetus 27,6 protsenti.

Ka teisel kohal oleva endise välisministri Haavisto toetus on langenud, olles jaanuarikuises küsitluses 22,3 protsenti, samas kui veel detsembris oli see 25 protsenti.

Keskerakonna kandidaat ja ametis olev Soome keskpanga juht Oli Rehn, kes varem on pidanud ka Euroopa Komisjoni voliniku ametikohta, tõuseb samuti küsitlustes. Kui detsembris toetas teda 10 protsenti valijatest, siis viimases küsitluses tõusis Rehni toetus 13,4 protsendini.

Enamiku teiste kandidaatide toetus on langenud. Vasakliidu juhti Li Anderssoni toetas jaanuaris 7,2 protsenti eelistusega valijaid detsembrikuise 8,5 protsendi asemel. Sotsiaaldemokraadist Euroopa Komisjoni voliniku Juta Urpilaineni toetus oli jaanuaris 5,8 protsendi tasemel, veel detsembris oli tema toetus 6,2 protsenti.

Soome välispoliitika instituudi juhi Mika Aaltola toetus jätkas samuti langust. Kui veel aasta tagasi peeti Aaltolat üheks Soome presidendivalimiste favoriidiks, siis jaanuaris kuivas ta toetus kokku 3,7 protsendile, veel detsembris toetas teda 4,5 protsenti eelistusega valijatest.

Kristlike Demokraatide juht Sari Essayah piirdub 1,4 protsendi valijate toetusega ning otsedemokraatiat toetava rahvasaadiku Hjallis Harkimo toetus on 1,5 protsenti.

Soome presidendivalimiste esimene voor toimub selle nädala pühapäeval, 28. jaanuaril. Kui ükski kandidaat ei kogu esimeses voorus üle 50 protsendi häältest, toimub 11. veebruaril ehk kahe nädala pärast teine voor, millest võtavad osa kaks esimeses voorus kõige populaarsemaks osutunud kandidaati.

Lähtudes väikestest vahemaadest kandidaatide vahel, võib veel Halla-aho pääseda valimiste teise vooru Haavisto või Stubbi asemel, kui tema toetus jätkab kasvu.

Samas teises voorus ennustatakse nii Stubbile kui Haavistole võitu, kui nende vastaskandidaadiks oleks Halla-aho.

Siiski annab Haavistole ja Stubbile lootust asjaolu, et nende valijad on aktiivsemad. Haavisto toetajatest kavatseb kindlasti hääletada 89 protsenti ja Stubbi toetajatest 88 protsenti. Ainult 78 protsenti Jussi Halla-aho valijatest ütleb, et nad lähevad kindlasti valima.

Kui teise vooru pääsevad Stubb ja Haavisto, toetaks endist peaministrit 55 protsenti valijatest, 42 protsenti hääletaks roheliste kandidaadi poolt ning veel kolm protsenti ei oska öelda, keda nad toetaks.

Kui Haavisto asemel konkureerib teises vooru Stubbiga Halla-aho, saaks Stubb veenva võidu 69 protsendiga häältest, samas kui Halla-aho saaks ainult 29 protsenti häältest ja veel kaks protsenti valijatest ei oska veel valikut langetada.

Kui teise vooru pääsevad Haavisto ja Halla-aho, võidaks Haavisto 57 protsendiga häältest, samas kui Halla-aho saaks 41 protsenti häältest. Veel kaks protsenti valijatest ei oska öelda, keda nad sel juhul toetaks.

Soomes saab ka eelhääletada ning eelhääletus on muutumas iga aastaga aina populaarsemaks. Eelhääletus algas 17. jaanuaril ning see lõpeb 23. jaanuari ehk teisipäeva õhtul. Ametlikel andmetel andis kella 10 seisuga teisipäeval oma hääle juba 33,3 protsenti kõikidest Soome registreeritud valijatest. Soomes elavatest valijatest andis oma hääle juba 35,3 protsenti valijatest ning välismaal elavatest soomlastest 1,9 protsenti.

Kõige madalam on valimisosalus seni olnud Ahvenamaa maakonnas, kus andis oma hääle 15,4 protsenti valijatest. Kõrgeim on valimisosalus Pirkanmaa maakonnas, kus andis oma hääle juba 40,2 protsenti maakonnas elavatest valijatest. Kõikides teistes maakondades jääb valimisosalus 30 ja 40 protsendi vahele.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: HS/Vaalit.fi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: