Veel 2018. aasta valimistel oli eelhääletuse viimase päeva lõpus valimisaktiivsus ainult 36,1 protsenti, vahendab Soome rahvusringhääling Yle.

Eelhääletamise valimisaktiivsus võib tõusta veelgi, sest 2018. aastal korrigeeriti tegelikuks valimispäevaks andmed ülespoole, 36,7 protsendini.

Kokku andis selle aasta presidendivalimistel oma hääle juba 1 882 159 Soomes elavat valijat.

Kõige aktiivsemad olid eelhääletusel Pirkanmaa ja Lapimaa valijad, kus andis oma hääle juba vastavalt 49,5 ja 49 protsenti hääleõiguslikest valijatest.

Madalaim oli valimisaktiivsus seni Ahvenamaal, kus eelhääletas ainult 21,1 protsenti valijatest. Kõigis teistes maakondades andis oma hääle üle 40 protsendi valijatest, selgub Soome justiitsministeeriumi andmetest.

Yle valimiseksperdi ja Soome Omavalitsuste Arengu Sihtasutuse uuringujuhi Sami Borgi sõnul on eelhääletuse tulemuste järgi raske hinnata, milliseks kujuneb lõplik valimisosaluse määr.

"Ma olen juba ammu enne valimisi arvanud, et võiksime neil valimistel jõuda 75 protsendini. See oleks märkimisväärne kasv võrreldes kuue aasta taguse 70 protsendiga. Valimisosaluse kasv oleks Soome valimistel väga haruldane. Võib juhtuda, et nüüd püstitatakse uus rekord," ütles Borg.

Kandidaatide üsna tihe omavaheline konkurents tähendab Borgi sõnul praegu seda, et mõned valijad ootavad oma hääle andmisega valimispäevani.

Soome presidendivalimiste esimene voor toimub pühapäeval 28. jaanuaril. Kui ükski kandidaat ei kogu üle 50 protsendi antud häältest, toimub 11. veebruaril valimiste teine voor.

Arvamusküsitluste järgi konkureerivad esimeses voorus esikoha pärast valitsevat Koonderakonda esindav ekspeaminister Alexander Stubb ja opositsiooniliste roheliste endisest välisministrist kandidaat Pekka Haavisto.

Siiski tõusis viimastes küsitlustes Põlissoomlaste endise juhi ja Soome parlamendi esimehe Jussi Halla-aho toetus, mistõttu võib ta viimasel hetkel teise vooru pääseda.