Kui Soome sai NATO liikmeks juba eelmise aasta kevadel, siis Türgi ja Ungari pole senimaani ametlikult Rootsi NATO-ga liitumist heaks kiitnud. Türgi ametliku heakskiidu saamiseks on vaja lisaks parlamendi otsusele ka Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani allkirja.

Türgi aeglane Rootsi NATO-ga astumise heakskiitmise protsess on olnud üheks suurimaks takistuseks 20 miljardi dollari väärtuses F-16 lennukite müügiks Ankarale. Türgi valitsus väljendas oma ametliku ostusoovi juba 2021. aasta oktoobris, samuti soovib Türgi juba selle käsutuses olevate vanade F-16 lennukite moderniseerimist. USA relvamüügi lepingud teistele riikidele vajavad aga kongressi mõlema koja väliskomisjonide juhtide nõusolekut.

USA välisministeerium kutsus Erdogani kolmapäeval üles allkirjastama Rootsi NATO-ga liitumise lepingu.

Samas keeldus välisministeerium kommenteerima teateid Bideni kirja kohta.

"President Biden ja välisminister Blinken on olnud väga selged meie toetuse osas Türgi F-16 lennukite moderniseerimiseks, mida me peame võtmeinvesteeringuks NATO koostöövõimesse. […] Kuid ma ei hakka midagi kinnitama või ruttama pakutud kaitsevaldkonna müügilepingutest ette seni, kuni neist pole ametlikult kongressi teavitatud," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Vedant Patel.

Demokraadist USA senati välissuhete komisjoni juht Chris Van Hollen jahutas lennukite müügi kiire heakskiitmise lootust, öeldes, et seadusandjad vajavad veel kinnitusi Bidenilt ja Türgilt. Samas peab ta Türgi parlamendi otsust positiivseks uudiseks.

"Suuremat osa ajast, kui president Erdogan on olnud ametis, oli Türgi ebausaldusväärne NATO liitlane, seega see on teretulnud uudis," ütles ta.