"Jaan Poska gümnaasiumis allkirjastatud 20 artiklist koosnev Tartu rahuleping oli väikse Eesti jaoks suur samm rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisva riigi suunas," ütles Kaitseväe Akadeemia kadetikogu juhatuse esimees kadettveebel Martin Melnitšuk aastapäeval peetud kõnes.

"104 aastat hiljem on maailm aga ärevas seisus, kus pinged on kerkinud mitmel rindel ning Eesti ühiskonnas valitseb muretunne oleviku ja tuleviku suhtes. Seetõttu on järjest olulisem toetus üksteisele, perekonnale ning ühiskonnale tervikuna. Väiksest rahvaarvust tulenevalt on kriitilise tähtsusega iga üksikindiviidi panus meie ühiskonna ja vabariigi säilimisse."

Mälestustseremoonial Tartus kõnelesid lisaks kadettveebel Melnitšukile ka Tartu linnapea Urmas Klaas ja korp! Vironia oldermann Hans Markus Kalmer. Lisaks võtsid sündmusest osa kaitsejõudude, Tartu linnavalitsuse, üliõpilaskorporatsioonide ning teiste Tartus tegutsevate kõrgkoolide esindajad.

Ennelõunal toimus Tartu gümnaasiumiõpilaste kõnekoosolek, mida tänavu korraldas Annelinna gümnaasium. Üle kogu linna kokku tulnud gümnasistid esitasid enda valitud tuntud tartlaste tsitaate. Kõnekoosolek toimus traditsiooniliselt Vanemuise tänaval Tartu rahu platsil.

"Käin koolis, kus sõlmiti Tartu rahu, elan riigis, mis sündis läbi Tartu rahu ja mul on selline tunne, et see on selline dokument, mis mõjutab meid tänapäevani, seal on kõik põhitõed kirjas, mille järgi me ikka veel elame. /.../ Kuidas Jaan Poska ütleski, et rahu tuleb kaitsta ikkagi. Küll on tore elada Eestis, aga alati peab olema valmis seda ikkagi ka hoidma. Tuletab meelde, et tuleb tänulik olla, et saame siin rahulikult elada," rääkis Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilane Kaur Erik Kuum.

Tallinnas Jaan Poska monumendi juures kõnelesid välisminister Margus Tsahkna ja välisministeeriumi uute teenistujate nimel võtab sõna Artur Tänna.

Läänemaal Lääne-Nigula vallas koguneti Tartu rahu aastapäeva tähistama vabadussõja mälestusmärgi juurde, kus peeti kõnesid, asetati pärg ja küünlad ning lauldi ühiselt. Lisaks korraldati Tartu rahu aastapäeval esimene Lääne-Nigula kihelkonna ajalookonverents, mille mõte kasvas välja aasta lõpus ilmuva Lääne-Nigula kihelkonna teemalise ajalooteose koostamisest.

Narvas tähistati Tartu rahu aastapäeva NATO lipu heiskamisega. Tartu rahuläbirääkimiste ajal toimusid Narva rindel veel ägedad kaitselahingud ning ka praegu on olukord Eesti idapiiril murelik.

NATO lipp heisati Narva jõe kaldal paiknevale bastionitrepile Eesti ja Euroopa Liidu lippude kõrvale.

"104. Tartu rahu aastapäeval me heiskasime siin ka NATO lipu, mis väga sümboolselt näitab meie jõudu sellele aktile, et 1. veebruarist Vene pool sulges silla. Selge see, et see ei ole ehitustöödega seotud. Nagu me vaatame, mingit ehitustööd seal ei käi ja ma arvan, ei algagi niipea, see on nagu surve avaldamine. Nii et sellepärast on mul väga hea meel, et siin olid ka liitlasvägede esindajad NATO lipu heiskamisel, sellega me näitame oma suurt ühtsust," rääkis Narva linnapea Jaan Toots.

Tartu rahuleping sõlmiti 104 aastat tagasi, 1920. aasta 2. veebruaril Eesti ja Venemaa vahel. Rahvusvahelise leppega tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, lõpetati Vabadussõda ja määrati kindlaks Eesti idapiir.

ETV2 toob reede õhtul ekraanile Tartu rahu aastapäevale pühendatud kokkuvõtva erisaate.