EHL-i esimehe Reemo Voltri sõnul ajendas lepingut uuesti avama soov säilitada eelnevalt kätte võidetud palgalisa üldise palgatõusu taustal.

"Praeguses riigi üldhariduskoolide õpetajate kollektiivlepingus on kirjas palganumbrid, mis lähtuvad käesoleva aasta alammäärast. Õpetajate töötasu üldine riiklik alammäär on 1970 eurot ja riigikoolide kollektiivlepingus on kirjas 100 eurot suurem palgamäär ehk 2070 eurot. Kuna uuest aastast tõuseb üldine alammäär vähemalt kolm protsenti, leiavad riigikoolide õpetajad, et ka nende kollektiivlepingus kokku lepitud alammäär peaks tõusma vähemalt samavõrra või rohkem," selgitas Voltri.

Teatamise ajastust dikteeris Voltri sõnul seadus. "Kollektiivlepingu seadusest lähtuvalt tuleb tähtajalise lepingu puhul vähemalt kolm kuud ette teatada, kui ei soovi lepingu jätkumist, muidu muutub see tähtajatuks. Seda me tegime ja järgmisel nädalal alustame uusi läbirääkimisi, et järgmiseks aastaks kollektiivlepingu osas kokkuleppele jõuda," rääkis ta.

Liidu ideaal on jõuda stabiilsema lahenduseni. "Meie soov oli ja on jätkuvalt saada mitmeaastast lepingut, kus oleks väga selgelt kirjas, millise sammuga me edasi liigume. Ideaal oleks rääkida kõigi õpetajate palgamuredest ja ettepanekutest, et meil ei oleks igal aastal palgaläbirääkimisi, vaid saaksime mitmeks aastaks kokku leppida ning muude asjadega tegeleda," lausus Voltri.

Haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide osakonna juht Raino Liblik rõhutas aga, et uute tingimuste taotlemine on eelkõige ametiühingu, mitte tingimata kõigi riigikoolide pedagoogide ühine samm.

"Võib-olla peaks täpsustama, et lepingu ümbervaatamist ei soovi õpetajad, vaid Eesti Haridustöötajate Liit. Ma väidan, et väga paljud õpetajad ei ole ametiühingu liikmed. See on pigem liidu soov, kuna soovitakse uusi tingimusi," sõnas Liblik.

Libliku sõnul on võimaliku lepingumuutuse sisu läbirääkimiste küsimus ja praegu on veel vara öelda, kuidas need kulgevad.

"Usun, et peamine küsimus on see, kuidas õpetajate töötasu alammäära tõus võiks kajastuda võimalikus tulevases kollektiivlepingus," sõnas Liblik.

Küsimusele, kas riik on valmis riigikoolide õpetajate palka üldise alammäära tõusu võrra tõstma, vastas Liblik ettevaatlikult.

"Praegu ma ei spekuleeriks, sest peame otsa vaatama, millised on meie võimalused ja tingimused. Selleks need läbirääkimised ongi – kutse on neile saadetud ja vaatame, kuidas seal läheb. Arvan, et riigikoolide pidaja on teinud väga palju pingutusi, et õpetajatel oleksid koolides head töötingimused. Selles osas me väga suuri korrektuure tegema ei pea," märkis Liblik.

Liblik välistas ka kartuse, et riigikoolide õpetajad võiksid jääda halvemasse seisu kui teiste koolipidajate töötajad. "Seda ju ei juhtu. Kui vaatame praegust töötasu alammäära tõusu, siis see on ikkagi nii minimaalne," kinnitas ministeeriumi esindaja.

EHL-i ja ministeeriumi esindajad kohtuvad järgmisel nädalal haridus- ja teaduministeeriumi Tallinna esinduses aadressil Tõnismäe 11.