X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riik alustab läbirääkimisi kümnete gümnaasiumite sulgemise üle

{{1707742560000 | amCalendar}}
Foto: Graafik: JJ Oidermaa

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel alustavad nad omavalitsustega läbirääkimisi, mille teema on alla 100 õpilasega gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamine. Esimesena võtab ministeerium ette gümnaasiumid, kus õpib alla 40 noore.

Alla 40 õpilase on praegu 14 Eesti gümnaasiumis. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Henry Kattago sõnul kutsubki ministeerium kõigepealt laua taha selliseid koole pidavad omavalitsused.

"Seal on nimekirjas koole, kus täna näiteks kümnendas klassis õpib kaks või kaheksa õpilast," rääkis Kattago ning arutles, kuidas saab sellises klassis kehalise kasvatuse tundi korraldada. "Kuidas mängitakse seal korvpalli, jalgpalli ja teisi võistkonnamänge," küsis Kattago. "Samamoodi on nimekirjas koole, kus kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid on 43 protsenti."

Seda, kas ja kui palju õnnestub väiksemate gümnaasiumite sulgemise abil raha kokku hoida, ei oska Kattago pakkuda. Tema sõnul polegi see kõige tähtsam ning ministeerium lähtub eesseisvatel läbirääkimistel hariduse kvaliteedist.

Räägitakse enam kui 30 omavalitsusega

Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Kadi Sebraku sõnul on ministeerium kaardistanud kõik alla 100 õpilasega gümnaasiumid. Neid on Eestis üle 40.

"Läbirääkimiste teemaks on nendesse gümnaasiumiastmetesse vastuvõtu lõpetamine," märkis Sebrak kuid lisas, et koos omavalitsustega kaalutakse erinevaid lahendusi. "Läbirääkimistega alustamegi selleks, et arutada kohalike omavalitsustega läbi detailid ja võimalused, kuidas neid gümnaasiumiõpilasi suunata edasi," ütles Kattago, kelle sõnul ei soovi riik gümnaasiume jõuga kinni panna.

Sebraku sõnul jäetakse läbirääkimiste ajakava koostades hilisemaks piirkonnad, kus riigikool või üle 100 gümnaasiumiõpilasega kool on enam kui 30 kilomeetri kaugusel ja kus on võimalik pidada vähemalt 50 õpilasega gümnaasiumiastet.

Osa koole võidakse ka liita

Kattago sõnul loodab ministeerium kõnelustega aasta lõpuks ühele poole saada. Ta rõhutas, et otsuse gümnaasiumiastme tuleviku kohta võiks langetada eelkõige omavalitsus ise.

Mõnel pool on otsused juba tehtud. Näiteks Maardu linnavalitsus lõpetab Kallavere keskkooli vastuvõtu sellel aastal.

Ida-Virumaal asuv Alutaguse vald saatis Eesti kõige väiksema, 20 õpilasega Iisaku gümnaasiumiosa sulgemise eelnõu volikogule detsembris. Alutagusest lõuna pool Mustvee vallas kaalutakse 22 õpilasega Peipsi gümnaasiumi sulgemist.

Samas soovib vald alles jätta Avinurme gümnaasiumi. Ootus on, et Iisaku ja Peipsi gümnaasiumite sulgemine suunab õpilased just Avinurme ning et nendest võiks gümnaasiumiosa ülalpidamiseks piisata.

"See on kohaliku omavalitsuse poolt väga tervitatav algatus ja muutus. Meie esimene eelistus ongi see, et kohalik omavalitsus ise hindaks väga kriitiliselt oma suutlikkust gümnaasiumiharidust pakkuda ja teeks siis vastavad otsused," sõnas Kattago.

Vallavanem Kunda gümnaasiumist: kõik on mugavustsoonis

Samas ei pruugi need otsused kõikjal nõnda lihtsasti sündida. Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütles, et Kundas, kus praegu õpib 37 gümnasisti, kooli koomaletõmbamist ei toetata.

"Me tellisime ka SWOT-analüüsi (analüüs, kus kaardistatakse tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud - toim.) endale koolivõrgu kohta. Eks me peame hakkama midagi tõestama ka volinikele ja kooli poole peal," sõnas Vallbaum, kelle sõnul ei saa enam endistviisi jätkata. "Kõik on lihtsalt mugavustsoonis. Õpetajad on mugavustsoonis, volikogu on mugavustsoonis. Ega keegi ei taha halbu otsuseid vastu võtta. Halva uudise tooja lüüakse maha," lisas Vallbaum.

Tema sõnul on koolivõrgu reformimine suuresti emotsioonide küsimus ning argument, et vallale maksab gümnaasiumi pidamine 50 000 eurot aastas, paljusid volinikke ei kõneta. Abi oleks tema sõnul sellest, kui riik konkreetsema seisukoha võtaks.

"Sealt ülevalt tulevad vahepeal sellised suunised, et täna on üks jutt, homme on teine jutt ja kolmandal päeval kolmas jutt. Peaks olema konkreetne nägemus, konkreetsed päevad ja aastaarv," ütles Vallbaum.

Piitsad ja präänikud selguvad läbirääkimiste käigus

Seda, et väikse gümnaasiumiastme pidamine on kulukas ja et suuremates gümnaasiumites võib hariduse kvaliteet parem olla, tõdes ka Elva abivallavanem Heiki Hansen. Elva linnast 14 kilomeetri kaugusel asuva Rõngu keskkooli gümnaasiumiastmes õpib praegu 40 õpilast.

"Aga täna meil ei ole plaanis Rõngu keskkooliosa sulgeda," ütles Hansen, kelle sõnul on Rõngus gümnaasiumi säilitamine ka praeguses koalitsioonilepingus. "Täna on kogukond seda gümnaasiumiosa vajalikuks pidanud."

Ka Hanseni sõnul on emotsionaalsed argumendid Rõngu gümnaasiumiosa säilitamise kasuks suurema kaaluga kui ratsionaalsed argumendid, mis toetaks selle sulgemist.

Aga missuguse väärtuspakkumisega ministeerium siis omavalitsuste poole pöördub, ehk kuidas reformi toetavate argumentide kaalu kasvatada? Kattago veel kaarte ei ava. "Eks me seda läbirääkimiste käigus arutamegi, kas on vaja piitsa või präänikut või mis see mõjustiimul parasjagu on," sõnas Kattago.

Erijuhtumid loodavad endaga arvestamist

Nimekirjas olevate koolide seas on kindlasti ka erijuhtumeid. Näiteks Tartu Herbert Masingu kool, mille gümnaasiumiastmes õpib praegu 40 haridusliku erivajadusega noort.

"Neid kohti, kus sellised nutikamad autistid gümnaasiumiharidust saavad omandada n-ö kontrollitud keskkonnas ja spetsialistide all, kes ka oskavad selliste õpilastega võib-olla natukene paremini toime tulla, et neid Eestis väga palju ei ole," rõhutas Tartu Herbert Masingu kooli õppetegevuse juht Kalev Vask.

Kooli sulgemine on emotsionaalne küsimus

Juhul, kui kohalik omavalitsus otsustab kooli gümnaasiumiastme sulgeda, siis on riik lubanud tagada õpilastele kohad riigikoolides ja aidata kaasa transpordi korraldamisel. Tihti on aga kooli kadumine kohaliku kogukonna jaoks lihtsalt emotsionaalne küsimus.

"See on, esiteks, lisaks hariduskeskusele kultuurikeskus. Gümnaasiumiõpetajad on tihti kogukonnaliikmed, kes on tihtipeale sädeinimesed, toimuvad ringid. Kui need inimesed lähevad sealt ära, õpetajad, siis on ringitöö häiritud, kultuuritöö häiritud ja sellel on ka regionaalpoliitiline aspekt," märkis linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid.

Paldiski mõtleb kohalikele ettevõtetele

Luhalaiu hinnangul on selge, et koolivõrk vajab korrastamist, kuid oluline on koostöö. Vältida tuleks olukorda, kus üks korraldab põhi-, teine gümnaasiumiharidust, kuid poolte eesmärgid on täiesti erinevad. Kohalikud omavalitsused mõtlevad sageli ka näiteks lähedalasuvate ettevõtete peale, mis vajavad tööjõudu.

Paldsiki Ühisgümnaasiumis soovitakse seetõttu tulevikus pakkuda kutseõpet, kuid selleks on vaja muuta seadust.

See on meile hästi oluline argument, arvestades meie kohalikke tööandjaid siin, milleks on sadamad või tuulepargi arendajad, et nendele hakata ka tootma tööjõudu läbi selle kutsegümnaasiumi," ütles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.  

Saadi sõnul üritatakse veel välja mõelda, kuidas aidata gümnaasiumisse vene keelt rääkivaid noori. Kooli kinnipanekust ei säästaks riik vallavanema kinnitusel suurt midagi. Ministeerium aga rõhutab, et eesmärgiks polegi kokkuhoid, vaid kvaliteetne haridus.

 

Kaalutakse nii rahastusmudeli muutmist kui ka gümnaasiumite riigistamist

Gümnaasiumivõrgu reformimisest on räägitud juba aastaid. 2022. aastal pakkus ministeerium omavalitsustele, et maksab neile gümnaasiumiastme sulgemise korral iga õpilase kohta 1152 eurot. Paljud valla- ja linnajuhid tõttasid seepeale kinnitama, et nende omavalitsuses jääb gümnaasium alles.

Toonase haridusministri Liina Kersna sõnul oli see meede mõeldud preemiaks nendele omavalitsustele, kes olid gümnaasiumiastme sulgemise juba otsustanud. "Isegi selline positiivselt nügiv meede sai väga palju kriitikat. Ma käisin korduvalt riigikogu saalis aru andmas, miks me seda teeme," rääkis Kersna ning rõhutas, et koolivõrgu reformimisega tuleb edasi liikuda.

Praegune riigikogu kultuurikomisjoni liige Kersna märkis, et präänikute jagamise kõrval on koolivõrgu reformimiseks teisigi võimalusi. Neist üks oleks rahastusskeemi muutmine. "Näiteks öelda, et põhikooli raha ei tohi kasutada gümnaasiumiastme ülalpidamiseks," pakkus Kersna.

Kattago sõnul on koolide rahastusmudeli muutmist ministeeriumis arutatud. "Aga ma ei taha täna selles konkreetses küsimuses sündmustest ette rutata," lisas Kattago. "Meil on täna kavas käivitada läbirääkimised. Kui nende tulemusel selgub, et tuleb teha muudatused rahastusmudelites, siis me seda kommunikeerime ja arutame eraldi."

Kersna rääkis, et haridusvaldkonna arengukavad pakuvad teisegi lahenduse, mille järgi läheks gümnaasiumiaste täies ulatuses riigi pidada. Ka selleks tuleks seadust muuta.

"Sel juhul saab riik paremini pakkuda ka väiksemates või kaugemates piirkondades gümnaasiumiharidust," rääkis Kersna, kelle sõnul aitaks gümnaasiumihariduse riigi kätte koondamine teha koostööd nii kutsekoolide kui ka riigigümnaasiumitega. "Mina arvan küll, et meil on täna võimalus ka paindlikumaks gümnaasiumihariduseks, kus osa õpet toimub kontaktõppe ja osa kaugõppes."

Ka haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel kirjeldatakse mudelit, mille järgi oleks gümnaasiumiastme pidamine riigi vastutada ning omavalitsusi kaasataks keskhariduse õppekohtade pakkumiseks halduslepingutega.

Liina Kersna Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kersna: läbirääkimised tulevad rasked

Kattago sõnul on see kõigest üks võimalikke lahendusi. Ta rõhutas, et ka ses küsimuses selgub tõde pärast läbirääkimisi omavalitsustega. Gümnaasiumiastme riigistamine pole tema sõnul ministeeriumi eesmärk.

"Me esiteks tervitame seda lähenemist, et kohalik omavalitsus teeks need otsused ise," kordas Kattago. "Kui omavalitsus käib välja takistused või probleemid, millest nad ise üle ei saa, näiteks kui see on seotud transpordi korraldamisega, siis siin saab riik jälle omalt poolt appi tulla."

Aga kas koomaletõmmatud gümnaasiumivõrgu puhul peaks ka õpilaste vedu ja õpilaskodude pidamine olema riigi ülesanne?

"Meie ei ole täna seda positsiooni kujundanud. See vajabki olukorra ülevaatamist, läbivaatamist ja hinnangut," vastas Kattago.

Kui riik ei soovi gümnaasiumivõrku jõuga ehk seadusi muutes koomale tõmmata, jääb võimalus omavalitsustele korralikku präänikut pakkuda. Elva abivallavanem Heiki Hansen ütles, et mõne tuhande eurosest rahalisest süstist ilmselt volinike meelemuutuseks ei piisa.

"Kui riik näiteks tuleb välja ettepanekuga, et äkki teeks Elva valda ühe korraliku riigigümnaasiumi ja selle tingimus on, et teised gümnaasiumid vaadatakse ümber, see võiks kindlasti arutelukoht olla," pakkus Hansen.

Kersna pakkus, et läbirääkimised enam kui kolmekümne omavalitsusega saavad olema rasked.

"Ma pigem kaldun arvama, et neid kokkuleppeid ei sünni ja just seetõttu, et riigil ei ole midagi väga palju vastu pakkuda," tõdes Kersna. "Kui see pakkumine oleks kogukondadele atraktiivsem, siis võib-olla saaks ka kokku leppida."

Võru vald: mure on lastepuudus koolides

Üks koole, mille sulgemise üle riik läbirääkimisi hakkab pidama, on 35 õpilasega Vastseliina gümnaasium. Valla sõnul see teema praegu veel aktuaalne pole.

"Meil pole praegu arutelu olnud Vastseliina gümnaasiumi sulgemise teemal, kuid kui koostasime valla arengukava, siis leppisime kokku, et igal aastal kaalume seda uuesti," rääkis Võru abivallavanem Piret Otsatalu.

Kokkuhoiust suurem mure on Otsatalu sõnul see, et lapsi ei jätku Võru valla kaugemate nurkade koolidesse. "Lapsed lähevad kooli keskustesse, Võrru ja Parksepa keskkooli, ja need, kelle vanemad töötavad Tartus, käivad gümnaasiumis ka Tartus," rääkis Otsatalu.

Samas Vastseliina kogukonnaga kohtumisel tuli jutuks, et on ikka oluline, et Vastseliina gümnaasium ja põhikool jääks alles, rääkis Otsatalu. Kõlasid ka üleskutsed lapsevanematele panna lapsed ikka kohalikku kooli.

Kui riik aga omalt poolt Vastseliina gümnaasiumi rahastamise lõpetaks, oleks vald keerulises olukorras. "Meil on palju haridusasutusi, lasteaiad-koolid, siis võib meil raskeks minna," ütles Otsatalu.

Mis puutub olukorda, kui Vastseliina gümnaasium siiski suletakse, on vallal võimalik organiseerida laste transport valla koolidesse, kuid õpilaskodu neil ei ole.

Lihula gümnaasium. Autor/allikas: Lihula gümnaasiumi FB konto

Lääneranna vald: Lihula gümnaasium ei käi meil üle jõu

Kuna haridusministeeriumiga kokkusaamist Lihula gümnaasiumi teemal veel pole toimunud, siis ei oska Lääneranna vallavanem Ingvar Saare öelda, kui mõttekas või mõttetu 60 õpilasega Lihula gümnaasiumi sulgemine võiks olla. "Me ei ole läbirääkimisi pidanud, aga arvestades seda õpilaste korjeala suurust, siis Pärnus gümnaasiumis on kohtade arvuga keeruline, seega ma ei oska öelda, et täna Pärnumaal see gümnaasiumite sulgemine oleks võibolla kõige mõistlikum samm," sõnas Saare.

Tema hinnangul ongi Pärnumaa erandjuhtum, sest gümnaasiumikohtade arv maakonnakeskuses on piiratud. "Kui Lääneranna valda vaadata, siis lähim gümnaasium Pärnu linnas jääb 60 kilomeetri kaugusele, sinna liikumine võtab päris palju aega, et seal iga päev käia Lihulast või Virtsust või Kõmsilt," ütles Saare. 

"Ma tean, et haridusministeerium on kohtunud Pärnumaa idaosa omavalitsustega, aga meie ei ole arutanud selles kontekstis Lihula gümnaasiumi sulgemist, vaid oleme käsitlenud koolivõrku laiemalt. Aga see kohtumine Lihula gümnaasiumi teemal seisab meil siis ees," sõnas Saare.

Saare ei oska näha rahalist kokkuhoidu vallale Lihula gümnaasiumi sulgemises. "19 000 eurot aastas on palgafond, mille Lääneranna vald riigi poolt eraldatavale Lihula gümnaasiumi palgafondile juurde paneb. Kui riik enam KOV-ide peetavaid gümnaasiume üldse ei rahasta, siis see on arutelu koht, aga praegu see vallale üle jõu ei käi," sõnas Saare.

Kui rääkida vallale uue õppehoone ehitamisest, siis õppehoone puhul ei avalda mõju see, kas seal on gümnaasiumiosa või ei, sõnas Saare.

"Me ei ehita maja eraldi gümnaasiumile, vaid peame silmas põhikooli. Kui gümnaasium ära kaoks, siis oleks meil hoonet ikka vaja ja sama projekti järgi me selle valmis ehitaksime," üles Saare.

Värska gümnaasium rõhutab unikaalset kultuuriruumi

Värska gümnaasiumis õpib 37 õpilast ning abituriente on sel aastal 12, kuid sellele vaatamata ei mõelda koolis, ega ka vallas gümnaasiumiastme sulgemisele.  

"Meie kooli eripära on eelkõige selles, et me asume väga unikaalses kultuuriruumis ja meie koolipere liikmed ja meie õpilased on väga tugevasti seotud selle piirkonna kultuuriga ja selle ajalooga, Ajalooga on seotus meie tänaste õpilaste vanemad ja vanavanemad," rääkis Värska gümnaasiumi direktor Liina Palu.

Kohaliku valla arvates toob piirkonnas gümnaasiumiastme sulgemine rohkem kahju kui kasu.

"Me oleme pikka ega tegelikult olnud seda meelt, et gümnaasium Setomaale on väga vajalik, et kui teha ka sellised ubkaudsed arvutused või kui mõttes läbi lasta, et kui gümnaasiumi ei oleks siis, et mis siis juhtub. Meil siis 30-40 noort Setumaal ei oleks, see on meile väga suur kaotus, ju nad seavad kohe oma elu kuhugi kaugemale, nende lapsevanemad vaatavad juba kuhugi kaugemale," tõdes Setomaa vallavanem Raul Kudre.

Toimetaja: Mari Peegel, Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: