"Meil see laual ei ole," kommenteeris Kallas ettepanekut võtta õpilastelt ja pensionäridelt tasuta ühistranspordi sõiduõigus, sest selle aasta eelarves on bussitranspordi realt puudu üle 20 miljoni euro.

"Oleme selgelt öelnud, et oleme nõus sellega, et tegime aasta alguses tööealistele elanikele ühistranspordi tasuliseks. Ühiskonnagrupid, kellel ei ole meie hinnangul tänases majandussituatsioonis piisavad vahendeid, mõnel küll nendest on, aga mitte kõigil – me ei taha kuidagi nende inimeste liikuvust ega ka regionaalarengut sellega piirata," sõnas Kallas.

"Kindlasti võivad ühistranspordikeskuste juhid ja kõik teised osapooled erinevaid variante välja pakkuda," ütles Kallas.

Lahendustena liinivõrku raha juurde tuua loetles ta piletihinna samm-sammult tõstmist, aasta alguses alanud tööealistele inimestele ühistranspordi tasuliseks tegemist ning järelevalve tõhustamist. "Need on lahendused, kust me saame teatud summasid juurde. Suures osas tuleb ikkagi riigieelarvest need katted leida," sõnas Kallas.

Kallase sõnul vaadatakse regulaarselt ühistranspordi piletihinnad üle, kuid ta möönis, et see ei ole piisav puudujäägi katmiseks.

Kallase sõnul on ühistransport igas riigis kallis. "Ühistransport, eriti regionaalne ühistransport ongi kallis. See on igas maailma riigis kallis. Aga see ongi selle hind – riigina näeme, et igal pool peaks elu olema. Nii julgeolekukaalutlustel kui mitmetel teistel põhjustel," lausus Kallas.

Võimalusena ühistransporti raha juurde saada näeb ta ka automaksu. "Oleme vaadanud automaksu just selles vaates, et kindlasti peab sealt arvestatav osa tulema ühistranspordi parandamiseks. Vastasel juhul me sellist kontseptsiooni toetada ei saa," lausus Kallas.

Põhja-Eesti ühistranspordijuht Andrus Nilisk tõstatas kolmapäeval probleemi – tasuta bussisõit teatud gruppidele suunab neid rongi asemel bussiga liiklema. Kallas tunnistas, et see on murekoht.

"Me oleme seda arutanud just nendes piirkondades, kus on nii rongiühendus kui ka bussiühendus. Kuidas me saame tagada selle, et me ei pane paralleelselt bussi ja rongi sõitma olukorras, kus eakas või noor saab sõita ühes tasuta, teises aga mitte," ütles Kallas.

Kallase sõnul on see probleem, millega tegeletakse juhtumipõhiselt, kuna kõiki maakondi see ei puuduta.

Rongis saavad praegu tasuta sõita eelkooliealised lapsed, sügava puudega või raske nägemispuudega inimesed ning kõik puudega lapsed. Pensionärid, õpilased ja üliõpilased saavad rongis sooduspileti.

Maakonnaliinidel saavad tasuta sõita kõik kuni 19-aastased inimesed ja kõik vähemalt 63-aastased inimesed. Samuti kõik vähemalt keskmise puudega inimesed.

"See on valikute küsimus," vastas Kallas ERR-i küsimusele, miks saavad pensionärid ja õpilased bussis tasuta sõita, rongis aga mitte.

"Me teame, et rongile on seni olnud alati alternatiiv bussiühenduse näol. Ja ikkagi enamikus Eesti piirkondades on saanud ka seni noored ja eakad sõita tasuta. Me peame väga põhjalikult analüüsima, kui me sellised arutelud üldse lauale võtame, et mismoodi see mõjutab meie inimeste liikumist. Mismoodi see mõjutab meie inimeste sotsiaalset suhtlust erinevate ühiskonnagruppidega," ütles Kallas.

"See on niivõrd lai ja keeruline teema, et hetkel me seda kindlasti ei kaalu. Me peame leidma muud lahendused ja vaatama, milliseid mudeleid me suudame välja töötada," sõnas Kallas.