77-leheküljelises eelnõu seletuskirjas lisatakse, et kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.

"Eelnõu siht on muuta tänast trendi, kus põhihariduse omandamise järel õpinguid mitte jätkavate noorte osakaal on paari viimase aasta jooksul kasvanud kolmelt protsendilt viiele, keskhariduse esimesel aastal langeb haridussüsteemist välja viiendik alustanutest, keskhariduse järel ei jätka õpinguid pea 40 protsenti lõpetajatest ning kasvab kvalifikatsioonita noorte osakaal."

Ka valitsuse tegevusprogrammis 2023–2027 on seatud sihiks tõsta kohustuslik kooliiga 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse või kutse omandamiseni ning muuta kutseharidus atraktiivseks põhihariduse järgseks valikuks.

Seletuskirjas märgitakse, et üksnes põhihariduse omandamisest enam ei piisa tööturul ega ka eraelus edukaks toimetulekuks, sest tänased põhikooli lõpetajad jäävad hõivesse veel vähemalt 50–60 aastaks.

"Tänane koolikohustus lõpeb orienteeruvalt 15-aastaselt. Oleme seni riigina otsustanud, et põhiharidus on piisav haridussüsteemist väljumiseks ja tööturule siirdumiseks. Samas on noor sel ajal oma arengus etapis, kus pikaajaliste otsuste tegemine on kognitiivselt väga nõudlik. Nõudlik on ka keskkond, mis ei soosi edukat iseseisvalt toimetulekut üksnes põhiharidusega. Suur keskharidusõppe katkestamise protsent ning selgelt kahanev trend õpingute jätkamisel peale keskharidusõpinguid viitavad, et valikuid tuleb täna teha liiga vara. Samuti on selge, et suur osa põhihariduse järel haridussüsteemi katkestajaid jäävad elukestvast õppest püsivalt eemale."