Annely Akkermanni (RE) sõnul oli EKRE fraktsioon teinud ligi 300 muudatusettepanekut, Keskerakond üle 300 ning Isamaa fraktsiooni liikmed olid teinud üle 200 muudatusettepaneku.

"EKRE omadest vaatasin, et paljud kattuvad ja on sellised obstruktsiooni näoga – ühte ja sama sätet muudetakse ühe euro või isegi ühe sendi kaupa," ütles Akkermann.

Akkermanni sõnul ei ole kõik muudatusettepanekud obstruktsiooni eesmärgil tehtud, vaid nende seas on ka sisulisi ettepanekuid.

Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Andrei Korobeinik ütles, et Keskerakond esitas automaksu eelnõule parlamentaarse obstruktsiooni korraldamiseks rohkem kui 300 muudatusettepanekut, et kasutada kõiki seadusega ettenähtud vahendeid takistamaks eelnõu edasist menetlemist.

"Keskerakond on samal seisukohal nagu kolm neljandikku Eesti inimestest, kes viimase küsitluse andmetel automaksu kehtestamist ei toeta," sõnas Andrei Korobeinik. "Olukorras, kus Eesti majandus on langenud rohkem kui kaks aastat järjest ja tööpuudus näitab stabiilset kasvu, ei ole tark Eesti inimesi uue maksuga koormata," ütles Korobeinik.

"Meie muudatusettepanekud on sisulised ning kui valitsus ilmtingimata peab automaksu vastu võtma, siis võiks sealt laekuv raha minna suunatult näiteks tee-ehituse rahastamiseks, tasuta ühistranspordi rakendamiseks või digitaalse taristu ja nutikate transpordisüsteemide arendamiseks," lausus Korobeinik.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Siim Pohlak (EKRE) ütles, et EKRE on seisukohal, et Eesti inimesed maksavad juba autodega seotud kulude pealt käibemaksu, kütuseaktsiisi ja riigilõive. "Seega on valitsuserakondade plaanitav automaks, täpsemalt kaks maksu – auto Eestis soetamise maks ja auto omamise maks ebaõiglased ja ebamõistlikud," ütles Pohlak.

"Meie muudatusettepanekud on erineva sisuga, sealhulgas näiteks mitmete ühiskonnagruppide automaksust vabastamine. Lõppeesmärk on kogu EKRE fraktsioonil ühine – automaks peab ära jääma," lausus Pohlak.

Eelnõu teine lugemine ei ole Akkermanni sõnul veel paika pandud.

"Me ootame kindlasti ära Euroopa Komisjoni arvamuse registreerimistasu kohta, nii nagu seaduses on reguleeritud. Praegu on nii, et registreerimistasu tuleb maksta nende sõidukite eest, mis esmakordselt Eestis registreeriti. Mis jätab registreerimistasu alt välja Eestis varem registreeritud sõidukid. Me oleme saanud arvamuse, et see võib olla vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Meie enda õigusanalüüsi osakond on sama meelt. Ootame ära Euroopa Komisjoni arvamuse selle kohta. See peaks laekuma kõige hiljem mais," sõnas Akkermann.

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu näeb ette kehtestada alates 2025. aastast mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema kahest osast – iga aasta tasutav mootorsõidukimaks ning esmasel liiklusregistrisse kandmisel ühekordne registreerimistasu.

Eelnõu järgi on mootorsõidukimaksu eesmärk suunata inimest uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut tegema ja toetada vanade autode lõpuni tarbimist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks.