Detsembris vaatas riigikogu õiguskomisjon läbi 500 vaenukõne seaduse eelnõule tehtud muudatusettepanekut. Ligi 400 puhul otsustas komisjon ühe hääletusega, et neid ei toetata. Siiski ei seotud neid ettepanekuid suurde saali saatmiseks kokku. See tähendab, et kui eelnõu nüüd teisele lugemisele läheks, peaks riigikogu hääletama iga ettepaneku üle eraldi.

Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets (SDE) meenutas, et obstruktsiooniliste muudatusettepanekute kokkusidumist prooviti juba abielureferendumi puhul. Aga toona kukkus valitsus enne, kui eelnõu päriselt vastu võeti. Ehk riigikohtus seda testida ei jõutud.

Niisiis polnud Odinetsil detsembris piisavalt kindlust, et muudatusettepanekute kimpuköitmine hilisematele õigusvaidlustele vastu peab. Aga pärast seda on riigikohus rõhutanud, kui oluline on riigikogu enesekorraldusõigus. Sestap usub Odinets, et näiteks vilepuhujate eelnõu puhul võiks muudatusettepanekute sidumist proovida.

"Viimane riigikohtu otsus ütleb väga selgelt, et riigikogul on väga selgelt õigus ja lausa kohustus kõrvaldada seadusandja tööd takistavad tegurid," sõnas Odinets. "Ja komisjon on see esimene tasand, kus riigikogu tööd takistavaid tegureid on võimalik kõrvaldada," lisas ta.

Kas vilepuhujate eelnõust saab pretsedendilooja, pole veel kindel. Odinetsi sõnul hakkab komisjon eelnõu teist lugemist aprillis ette valmistama.

EKRE võtab paljudelt eelnõudelt ettepanekud tagasi

Veel eelmisel nädalal näis, et pretsedent sünnib juba märtsis, kui rahanduskomisjon saadab teisele lugemisele eelnõu, millega pikendatakse Ukrainale tehtud annetuste maksuvabastust.

EKRE oli sellele teinud 200 muudatusettepanekut, mis kõik pakkusid välja erineva tulumaksumäära. Rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni (RE) kinnitusel oli ta valmis need ettepanekud kokku siduma.

"Mina olen olnud seda meelt algusest saadik, et ühele ja samale sättele tehtud alternatiivsed ettepanekud võib panna ühte kimpu," rääkis Akkermann.

Suurde saali jõudnuks sel juhul üks ettepanek, kuhu oleks kirjutatud kogu väljapakutud maksumäära vahemik. "Ja kui saal hääletab selle poolt, et muuta tulumaksumäära selles vahemikus, siis teine lugemine katkestatakse ja komisjonis valitakse välja üks määr," selgitas Akkermann kimpusidumise üksikasju.

Seekord jäi obstruktsiooni murdmise test ära, sest esmaspäeval võttis EKRE oma muudatusettepanekud tagasi. EKRE esimehe Martin Helme sõnul keskendub erakond nüüd nendele eelnõudele, mille takistamine on neile päriselt oluline

"Meil tegelikult ei olnud ju selle tulumaksueelnõuga mingit sisulist probleemi," sõnas Helme. "See oli osa komplektist, millega me proovisime sügisel kõik eelnõud hanguma panna, et kutsuda edasi erakorralisi valimisi. See ei õnnestunud meil, nii et ta on oma otstarbekuse sellel moel ammendanud," lisas ta.

Helme sõnul jätkub obstruktsioon poole tosina eelnõu vastu. Nende seas on nii automaksu kui ka vaenukõne eelnõu. Samuti seadusemuudatus, mis aitaks siin sanktsioonidega külmutatud varasid Ukrainale anda.

Suurde saali läheb 30 kuni 60 automaksu eelnõule tehtud ettepanekut

Mootorsõidukimaksu eelnõule on opositsioonierakonnad esitanud üle 800 muudatusettepaneku.

Annely Akkermann ütles, et ka neist saab suurema osa gruppidesse siduda.

Näiteks Isamaa saadikud soovisid enam kui 200 erineva arvuga täiendada 24 seadusepunkti. Neist mõtetest saab rahanduskomisjoni käes 24 ettepanekut. "Ja kui siis riigikogu otsustab, et ühe sätte muutmist toetatakse, saab jälle komisjoni tagasi tulla," sõnas Akkermann.

Keskerakondlased pakkusid välja sadakond erinevat sihtgruppi, kellelt ei peaks automaksu küsima. Nende hinnangul võiks maksust vabastada näiteks mootorsõidukid, mida kasutatakse võistlustel, ja sõidukid, mis on toodetud enne 1990. aastat. Akkermann usub, et ka taoliste ettepanekute üle saab riigikogu hääletada ühe nimekirjana.

Pärast niisugust grupeerimist võib suurde saali jõuda 30 kuni 60 muudatusettepanekute kimpu.

Helme: meil pole mõtet riigikohtus raha raisata

EKRE esimees Martin Helme usub, et automaksu eelnõu muudatusettepanekute seas on vähemalt 400 sellist, mille kokkuköitmine ei tohiks nõnda lihtne olla. Siiski pole ta kuigi optimistlik.

"Meil ju tegelikult ei ole ees pretsedenti. Me ei tea, mis see latt on, kus koalitsioon ütleb, et neid võib siduda kokku ja neid ei või," rääkis Helme. "Aga elukogemus õpetab, et vastavalt sellele, mis neile parasjagu meeldib ja vajalik on, leiavad nad põhjenduse."

Akkermanni sõnul on ta valmis obstruktsiooni murdmist ka riigikohtus kaitsma. Iseasi, kas seda vaja läheb.

"Riigikohus on kolmel või neljal erineval korral öelnud, et tänane valitsus võib opositsioonile teha ükskõik mida," sõnas Helme. "Nii, et riigikohtuga meil ei ole mõtet oma aega ega raha raisata. See ongi meie traagika praegu, et sellist parlamentaarset süsteemi, millest me oleme 30 aastat rääkinud, enam ei ole," ütles Helme.

Automaksu eelnõu teise lugemise aeg on veel lahtine.

Akkermanni sõnul tuleb esmalt ära oodata, mida arvab Euroopa Komisjon vanemate autode registreerimistasust. Kui komisjonile rahandusministeeriumi pakutud mõte ei meeldi, tuleb eelnõu muuta ja sel juhul võib teine lugemine toimuda alles mais või juunis.

M-hääletamise eelnõu jõuab suurde saali enam kui 100 muudatusettepanekuga

Ettepanekute kimpusidumise mõtteid hautakse ka teistes komisjonides. Külmutatud varade kasutuselevõtmist lubavale eelnõule on EKRE esitanud peamiselt numbrilised muudatusettepanekud. Nii näiteks pakuvad Henn Põlluaas ja Jaak Valge, et rahapesu andmebüroo peaks andma sanktsioonide rakendamisest ülevaate 184 kuni 201 korda aastas.

Taolised ettepanekud saab põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Terrase sõnul kokku siduda. Terras lisas, et sanktsioonide eelnõu tuleb veel sisuliselt muuta, kuid aprillis loodab ta selle suurde saali saata.

"Traditsiooniline muudatusettepanekutega protsesside blokeerimine, millega me oleme harjunud, ehk ööistungid ja vaheaegade võtmised on meilt ilmselt ära võetud," nentis Helme.

Samas tõdevad ka koalitsioonisaadikud, et taolist kimpusidumist ei saa kasutada kõigi ettepanekute puhul.

Nii näiteks on põhiseaduskomisjon juba mõnda aega arutanud eelnõu, mis avaks muu hulgas tee mobiiliga hääletamisele ja lubaks valimistel kasutada Smart-ID-d. Sellele on EKRE esitanud 266 muudatusettepanekut.

Terras ütles, et suur osa nendest ettepanekutest on sisulised. See tähendab, et ka pärast selgelt obstruktsiooniliste ettepanekute kokkuliitmist jõuab suurde saali üle 100 ettepaneku.

"Ütleme, et üks töönädal läheb ära nende muudatusettepanekute hääletamisele, kui neid järjest hääletada. Võib minna ka poolteist," sõnas Terras.

Kuna ettepanekute läbivaatamine nõuab veel mitut komisjoni istungit, tähendab see, et eelnõu vastuvõtmiseni läheb üksjagu aega. Ehk europarlamendi valimistel Smart-ID-d kasutada ei saa.

Piirama võidakse hakata ka vaheaegade võtmist

Koalitsioonisaadikud mõtlevad üha enam ka sellele, kuidas saada kiiremini jagu nendest ettepanekutest, mis ikkagi suurde saali jõuavad. Akkermann ütles, et riigikogu istungi juhataja saab tööaega kokku hoida nii, et kodukorras lubatud 10-minutilisi vaheaegu enam ei anta.

"Sest riigikohtu lahendis on ju ka öeldud, et obstruktsioon ei saa koalitsiooni ülemäära koormata," sõnas Akkermann, kelle hinnangul on muudatusettepanekute hääletamise eel võetavaid vaheaegu kuritarvitatud. Tema sõnul taluti vaheaegade võtmist siis, kui obstruktsioon tehti paaril ööl aastas.

"Aga normina see ei saa toimida, et 100 inimest jooksevad iga 10 minuti järel saali. Teist niisama palju on majas riigikogu kantselei töötajaid. See ei ole mõistlik ega õigustatud ja ei anna ka mingisuguseid tulemusi," sõnas Akkermann.

Vaheaegade piiramisest räägivad riigikogus ka mitmed teised koalitsioonisaadikud.

Helme juhtis tähelepanu, et niimoodi talitades rikutaks selgelt riigikogu kodukorda. "Kui on öeldud, et igal fraktsioonil on õigus vaheaegu võtta ja siis riigikogu juhatus lihtsalt otsustab, et enam ei anna neid, kinnitab see üle seda, mida me oleme rääkinud juba mõnda aega, et me ei ela enam reeglitepõhises poliitikas," sõna Helme.

Vaenukõne eelnõu saatus on veel lahtine

Vaheaegade võtmist keelates võib riigikogu juhatus pakkuda ühe võimaliku vastuse ka küsimusele, mis saab edasi vaenukõne eelnõust.

Eduard Odinets ütles siiski, et 569 muudatusettepanekut ta suurde saali saata ei soovi.

"Eks ma pean mõtlema ja vaatama, arutama kolleegidega, kuidas selle eelnõuga edasi liikuda. Aga mina isiklikult tahaksin väga, et see eelnõu enne suve seaduseks saaks," rääkis Odinets.

Odinets märkis, et teoreetiliselt võib õiguskomisjon eelnõu uuesti menetleda ja detsembris tehtud otsused ümber teha. Riigikohtu viimaste seisukohtade valguses saaks proovida ka selle eelnõuga seotud ettepanekuid kokku köita.

"Aga see on jällegi uus pretsedent. Ja kas minna seda teed või mitte, eks ma pean nüüd kalkuleerima ja mõtlema ja arutama," sõnas Odinets.

Sarnase küsimuse ees on kultuurikomisjon, kus vaadati juba sügisel läbi eelnõu, mis lubaks koolist välja arvata Ukraina lapsed, kes on edasi liikunud või kodumaale naasnud. Põhimõtteliselt võiks see koos 200 muudatusettepanekuga kas või tuleval nädalal teisele lugemisele minna.

Tõenäoliselt on mõlema eelnõu puhul lihtsam need maha kanda ja uuesti otsast alustada. Muidugi jääb valitsusele variant eelnõud ka oma usaldusega siduda, kuid seegi on praegu vaid teoreetiline võimalus.

Vaenukõne seaduse puhul pole kindel, kas koalitsioon selle tekstis ikka üksmeelel on. Pealegi ootavad kõik huviga riigikohtu otsust, mis peaks selgitama, millal usaldusega sidumist üldse kasutada tohib.