Veebruaris teatas investeerimisfond Baltcap, et nende portfelli kuuluv Pihlakodu müüs Eesti suurima kiirabiteenuste ettevõtte Karell Kiirabi Eesti suurima eakatekodude pidaja Südamekodu eraisikutest omanikele.

Karell Kiirabi teenindab Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piirkondi 18 kiirabibrigaadiga ja annab tööd ligi 350 inimesele.

Südamekodude käive oli 2022. aastal 8,2 miljonit eurot ning Karell Kiirabil 11,6 miljonit eurot. Konkurentsiseadus näeb ette, et kui koondumise osaliste eelmise majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad kuut miljonit eurot eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi kaht miljonit eurot, kontrollib koondumist konkurentsiamet. Kõnealune tehing aga konkurentsiameti vaatevälja ei jõudnud.

Nimelt on Karell Kiirabi uueks omanikuks tänavu veebruari hakul loodud Meditsiiniteenused OÜ, mis omakorda kuulub värskelt loodud ettevõtetele, mille omanikeks on Jako Laanemägi, Martin Kukk, Rene Ilves ja Rain Rosimannus – samad isikud, kelle ettevõtetele kuuluvad ühtlasi Südamekodude hooldekodud. Uue ettevõttena puudub Meditsiiniteenused OÜ-l käive.

Möödunud nädalal teemat kajastanud Äripäev nimetas ärimeeste tegevust Karell Kiirabi omandamisel JOKK-skeemiks, mille abil konkurentsiameti kontrolli välditi.

Karell Kiirabi üks uusi omanikke ja nõukogu liige Martin Kukk ütles ERR-ile, et investeering tehti eraldiseisva ettevõtte kaudu selguse huvides, sest Karell Kiirabi tegevus on täiesti erinev Südamekodude põhitegevusest.

"Teiseks, Karell Kiirabi AS-i omandamine toimus Südamekodud AS-i tegelike kasusaajate huvides, mitte Südamekodud AS-i huvides," lisas Kukk. "Meie hinnangul kõnealuse tehingu puhul pole koondumise kontroll vajalik. Sellest lähtuvalt ei pidanud me vajalikuks nõusoleku küsimist konkurentsiametilt. Väärib mainimist, et Meditsiiniteenused OÜ üle ei oma ükski isik valitsevat mõju." 

Konkurentsiameti konkurentsi haldusmenetluse valdkonna juht Kadri Lepikult ütles, et konkurentsiamet ise koondumise kohta menetlust ei alusta – koondumise teate peavad osalised ise esitama, kui seaduses toodud tingimused on täidetud.

"Konkurentsiametil puudub "sisse kutsumise" võimalus, et enda algatusel alustada koondumise kontrolli. Kõnealune tehing tehti selliselt, et konkurentsiseaduses tulenevate kriteeriumite alusel ei peetud eelduslikult selle esitamist kohustuslikuks," selgitas Lepikult. "Konkurentsiamet, saades ajakirjanduse kaudu teada selle tehingu täpsematest asjaoludest, otsustas neid kontrollida. Oleme edastanud ettevõtjatele teabetaotlused, et kontrollida, kas esineb ühist valitsevat mõju."

Ta lisas, et konkurentsiameti hinnangul on käibekriteerium koondumise kontrolli puhul hästi toimiv ja selge nii ettevõtjate kui ameti jaoks ning ka käibepiirmäärad, mille konkurentsiseadus ette näeb, on Eesti suurust arvestades vajalikul tasemel.

Küll aga on konkurentsiamet teinud juba 2022. aastal justiitsministeeriumile ettepaneku, et käibele lisanduks veel üks kriteerium, nii et amet saaks võimaluse nõuda koondumisest teatamist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käive ei ületa konkurentsiseaduses sätestatud piirmäärasid, kuid on alust eeldada, et koondumine võib tunduvalt kahjustada konkurentsi kaubaturul.

Martin Kuke kinnitusel on ettevõte saanud konkurentsiametilt küsimused, teevad ametiga hea meelega ja avatult koostööd ning annavad neile ammendavad vastused.