Enamik Eesti puidutööstusettevõtetest, kes toodab mööblit ja muud kõrgema lisandväärtusega kaupa, kasutab eksporditurgudel nõutavat FSC sertifikaati, mis peab tõendama, et tegemist on eetiliselt majandatud metsaga. Sellel sertifikaadil on nii Eestis kui ka maailmas suurim turuosa.

"Ikkagi päris arvestatav osa Eesti puidutööstusettevõtetest on FSC sertifikaadiga, samamoodi kogu riigimets, see on juba pool metsamaad. Ja siis ka erametsamaad, üle 200 000 hektari, tegelikult enamus Eesti metsamaast on FSC sertifitseeritud. FSC standard on väga tugevEuroopas. Üks FSC suuremaid koostööpartnereid on näiteks Ikea, kes on kinnitanud, et tema jääb alati FSC standardit kasutama," rääkis FSC Eesti tegevjuht Kristjan Maasalu.

Eesti kasutab senini FSC ajutist standardit, sest kohaliku standardi sõnastuses pole juba alates 2016. aastast suudetud kokku leppida. Nüüd aga ollakse kohaliku standardi sõnastusele taas lähedale jõutud, kuid RMK-le pakutud sõnastus ei sobi, sest sinna on lisatud ka põlisrahvastega arvestamise punkt. Eestis on end põlisrahvasteks kuulutanud setod ja võrokesed.

"Eestis vabariigi valitsuse ametlik seisukoht väljendatuna kultuuriministri seisukohana – põlisrahvaid Eestis ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni mõistes ei ole. Nii et me ei saa seda kuidagi toetada. Me oleme öelnud selle välja, et juhul kui selline nõue standardisse tuleb, siis RMK FSC sertifikaadist loobub ja me oleme seda ka oma partneritele öelnud," lausus RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson.

RMK ei oska öelda, mida põlisrahvaste punkti aktsepteerimine endaga sisuliselt kaasa tooks.

"Ma arvan, et seal ei ole praegu seda debatti, et mida see endaga kaasa toob. See on hästi selline põhimõtteline diskussioon," nentis Tõnisson.

RMK ei pea FSC sertifikaadi kadumist Eestile aga suureks probleemiks, sest sellele järgneb umbes aastane üleminekuaeg. Tootjad saavad selle asemel hakata kasutama konkureerivat PEFC sertifikaati. RMK ise kasutab seda FSC sertifikaadiga paralleelselt alates 2010. aastast.

"Mõlemad on globaalsed sertifikaadid, kehtivad üle maailma. Turuosalistele tähendab see seda, et neil on mingil hetkel vaja üle vaadata, mis sertifikaadiga tooteid nad kuhu edasi müüvad," ütles Tõnisson.

Võrumaal mööblit tootev Barrus kasutab paralleelselt nii FSC kui ka PEFC sertifikaati, kuigi 70 protsenti nende toodangust on kaetud just FSC sertifikaadiga, millel on kõrgemad nõudmised.

"Meie põhiturgudel on valdavalt, ma pean silmas Skandinaavia turge, kasutuses FSC. Minu arusaamist mööda on nii, et FSC on natuke kõrgemate nõudmistega, kui on PEFC, aga sisulist vahet meie jaoks väga palju ei olegi," lausus Barruse tegevjuht Martti Kork.

FSC Eesti sertifikaadi lõplik sõnastus võib lukku saada maikuus.