Paljude arvates näitab Läti muusikaakadeemia juhtum, et kui seni on kõrgkoolide peaprobleem olnud plagiaadid, siis nüüd on jõutud ka seksuaalse mõjutamiseni. Kuidas see täpselt toimus ning paljusid üliõpilasi ja õppejõude see puudutab, selle kohta ei õnnestunud "Aktuaalsel kaameral" täpset teavet saada. Väidetavad kannatanud ei soovi rääkida ja juhtumite avalikustamine on ajendanud teisigi neist teada andma. Pealegi kinnitatakse, et selline olukord kestvat juba ammu.

Kaks õppejõudu on siiski ametist eemal. Muusikaakadeemia rektor keeldus tagasi astumast, küll aga tegi seda nõukogu esimees ja kunagine kultuuriminister Helena Demakova.

Reedel koguneb kultuuriministeeriumi ettepanekul kunsti- ja kultuuriülikoolide koostöönõukogu, et arutada, kuidas on turvalise õpikeskkonnaga lood lisaks muusikaakadeemiale ka kultuuri- ja kunstiakadeemias.

"Saame kogu aeg uusi avaldusi, neid võib ka kaebusteks pidada. Meie poole pöördujad pole jäänud anonüümseks, kuid loomulikult ei saa ma avaldada nende nimesid," ütles Läti muusikaakadeemia tudengite omavalitsuse esindaja Jekabs Bernats.

"Ühest küljest on need avaldused šokeerivad. Teisalt on aga probleem selles, et samade õppejõudude nimed, mis tulid päevavalgele nüüd, on tudengite omavahelistes vestlustes ringelnud juba aastaid," märkis Läti muusikaakadeemia tudengite omavalitsuse aseesimees Kira Maija Kirsanova.

"Üks kannatanu tuli otse minu juurde. Kui olin ta ära kuulanud, otsustasin, et pöördume kohe õiguskaitseorganite poole tunnistusi andma. Enne seda polnud minuni jõudnud seksuaalse ahistamise kohta ühtki kaebust," ütles Läti muusikaakadeemia rektor Guntars Pranis.

Läti politseijuhi hinnangul sõltub uurimine sellest, kas ja mida on keegi nõus rääkima ning teisalt, kui vanade juhtumitega on tegu. Ja kui ahistamine piirdus vaid sõnadega, kui rangelt seadused selle eest õieti karistada lubavad. Igatahaes on poliitikud valmis karistusi karmimaks muutma.