Terviseameti statistika näitab, et puukentsefaliiti nakatumine on Eestis tõusuteel. Kui 2021. aastal registreeriti 82 nakatumist, siis 2022 oli nakatumisi juba 140 ja mullu koguni 209.

Terviseameti esindaja sõnul on nakatumiste kasvul mitu põhjust. Linnades on rohkem rohealasid, kuhu tulevad ka puuke kandvad närilised. Samal ajal on inimeste seas üha populaarsem looduses liikumine. Ühtlasi mängib rolli see, et soojema talve korral elavad puugid selle kergemini üle ja muutuvad aktiivseks varem.

"Puukentsefaliit on selline haigus, mis esineb kolletena ja on teada, et kuskil kolme kuni seitsme aasta tagant haigestumus jälle kasvab, siis jälle alaneb. Praegu me oleme haigestumise kasvuperioodis," lausus terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber.

Sõber ütles, et puukentsefaliiti nakatumise poolest paistavad rohkem silma Lääne- ja Lõuna-Eesti, aga ka Harjumaa. Haigus võib avalduda eri vormides gripilaadsest seisundist kuni ajupõletiku ja jäsemete halvatuseni ja lõppeda harvadel juhtudel ka surmaga.

Haapsalus töötav perearst Helle Saarsoo ütles, et  puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine jääb sageli inimeste teadlikkuse taha.

"Lihtsalt inimestel ei tule meelde. Kui kuskil lähiringkonnas, tutvusringkonnas on mõni raske haigusjuht, siis on kohe märgatav aktiivsus ja vaktsineerimise tõus," lausus ta.

"Vaktsineerida kindlasti tasub just praegu, märtsis, aprillis, selleks et olla valmis suvekuudeks, kui looduses liikumine muutub rohkem aktiivsemaks," lausus Sõber.

Sõber lisas, et huvi puukentsefaliidi vaktsiini vastu Eestis siiski kasvab. 2022 tehti esmane või revaktsineerimisdoos umbes 55 000 inimesele. Mullu oli see arv pea 80 000.