Ammu teada-tuntud puugihaiguste ritta, nagu borrelioos ja entsefaliit, on lisandunud uus tõbi babesioos, mis on levinud lõuna pool Euroopas, aga mida on diagnoositud ka Soomes.

Tänavu on Eestis kaheksa inimest saanud selle tõve esimest korda ja ühel juhul on tegu olnud korduvhaigestumisega.

"Babesioos on parasiithaigus ja sellel on üsna tavalised haigusviisid nagu tavalistel haigustel: külmavärinad, palavik, üldine jõuetus, gripilaadsed sümptomid. Aga kui see jääb ravimata, siis on tüsistuste oht päris suur," ütles perearsti nõuandetelefoni arst Karita Košeleva.

Haiguse tüsistusena võib tekkida neeru- või südamepuudulikkus, maksa- ja põrnaprobleemid.

Ainult haigusnähtude põhjal babesioosi diagnoosida ei saa, selleks on vaja teha lisaanalüüse.

"Ravi on ikka tavaliselt tõhus, aga seal kasutatakse nii antibiootikume kui ka malaariaravis kasutatavaid preparaate. Tihtipeale on kombinatsioon nendest kahest," ütles Košeleva.

Kui loomi on võimalik babesioosi vastu vaktsineerida, siis inimestele sobiv vaktsiin puudub. Eesti puukidelt tuvastati babesioosi juba aastate eest, toona oli selle haiguse kandjaks vähem kui kaks protsenti puukidest ja selle haiguse seiret enam ei tehta.

"On võimalik, et inimesed ka saavad selle haiguse ja samuti need haigusetekitajad ei ole nii raskekujulised ehk inimene võib mitte märgata üldse, et ta on selle nakkuse saanud," rääkis terviseameti peaspetsialist Maria Vikentjeva.

Kui tervise arengu instituudis uuriti Eesti puuke kuue haiguse suhtes, siis pärast selle töö üleviimist terviseametisse otsitakse puukidelt vaid borrelioosi ja entsefaliiti ning neid haigusi on tänavu taas märkimisväärselt palju.

"Sellel aastal on juba viie kuuga registreeritud üheksa entsefaliidi haigusjuhtu ja eelmisel aastal samal perioodil oli registreeritud ainult neli. Sama olukord ka borrelioosiga – eelmisel aastal oli registreeritud umbes 400 juhtu ja sellel aastal on registreeritud juba üle 500," ütles Vikentjeva.