Ahti Kallikorm: vaktsineerimine on vajalik, ärme lase vanadel haigustel naasta
Praegused probleemid kipuvad sageli olema varasemad tegematajätmised. Üks selline on ka riikliku immuniseerimiskava täitmise langustrend ehk laste nakkushaiguste vastu vaktsineerimise aina suurenev ebapopulaarsus, kirjutab Ahti Kallikorm.
Elame ajal, mil oleme fokusseerinud oma pilgu praegustele ja väga olulistele muredele, aimamata, et lisaks on vaikselt podisemas ja ilmselt peagi ka üle keemas muid murekatlaid. Üks ja võrdlemisi kergesti etteennustatav suur probleem saab olema vanade ja unustatud vaktsiinvälditavate nakkushaiguste naasmine.
Nimelt peab immuniseerimiskavaga kaetud nakkushaigustega edukaks toimetulekuks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt vaktsineeritus olema 95 protsenti. Eestis näiteks vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu.
Kui näiteks vabatahtliku gripi vastu vaktsineerimise osas on Eesti olnud Euroopas alati vaat et punase laterna rollis ning ka 2021. aastal alanud Covid-19 vastu vaktsineerimist saab pigem pidada suurejooneliseks põrumiseks, siis laste vaktsineerimise osas saime mõnda aega tagasi veel üpris hästi hakkama. Näiteks 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovitusliku 95 protsenti ja püsis 2021. aastani üle 90 protsendi.
Kuid juba eelmisel aastal jäi vaktsineerimisega hõlmatus (sõltuvalt vaktsiinist) keskmiselt 73–85 protsendi vahele. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi (lastehalvatuse), Hib ja B-viirushepatiidi vaktsiiniga hõlmatus on langenud 86 protsendini üheaastaste laste hulgas, seitsmeaastastest on nende haiguste vastu teist korda vaktsineeritud vaid kaks kolmandikku. Leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vaktsiini hõlmatus kaheaastaste laste seas oli langenud 78 protsendini. Eestis on ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta.
Kas tõesti globaalne trend, millega midagi teha ei anna?
Lihtne oleks öelda, et tegemist on globaalse trendi ja koroonaviiruse mõjuga, eks ülemaailmne pandeemia koos oma kohati halvasti põhjendatud piirangutega andis laskemoona erinevatele vaenulikele võõrteenistustele.
Vähenemise põhjuseks on peamiselt vanemate vaktsiinipelgus ja vaktsineerimisvastase info levik. Paljud lapsevanemad on hakanud keelduma oma laste vaktsineerimisest, mis on viinud hõlmatuse languseni ja suurendanud ohtu raskete nakkushaiguste tagasitulekuks.
Aga kas on taas, nagu nõukaajalgi, süüdi kapitalism ja neli aastaaega?
Kui vaatame natukene põhja poole ehk Soome, siis seal on 2021. aastal sündinute seas difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse ja Hib-nakkuste vastu vaktsineeritud 98 protsenti lastest. Ligi 95 protsenti 2021. aastal sündinud lastest on saanud MMR-vaktsiini, mis kaitseb leetrite, mumpsi ja punetiste eest.
Nagu kirjutab Soome heaolu- ja tervishoiu instituut oma kodulehel, on vaktsineerimatus Soomes endiselt haruldane: 2021. aastal sündinud lastest on täielikult vaktsineerimata 1,7 protsenti, mis on veidi rohkem kui varasemates vanuserühmades - 2020. aastal sündinutest oli kolmeaastaseks saamiseni vaktsineerimata 1,4 protsenti ja varasemates vanuserühmades umbes üks protsent.
Soome heaolu- ja tervishoiu instituudi ekspertarst Anniina Virkku tõdes instituudi pressiteates, et kuigi muutused vaktsineerituse osakaalus on väga väikesed, tuleb siiski hoolikalt jälgida, kas see nähtus muutub järgmiste aastate jooksul sagedasemaks. "Vaktsineerimata osakaal on praegu suurem koroonapandeemia ajal sündinud vanuserühmades, seega tuleb analüüsida ka pandeemia mõju laste vaktsineerimisele ja vaktsiinidesse suhtumisele," ütles Virkku.
Igatahes näeme, et Soome tagasilöögid (vähemalt praeguse statistika kohaselt) on pea olematud, kuid meie peame hakkama valmistuma leetrite ja lastehalvatuse naasmiseks.
Mis läks valesti?
Teatavasti on vaktsineerimine nii Eestis kui ka Soomes vabatahtlik. Seda võib võtta nagu elukindlustust, mille lepingu olemasolu aitab leida meelerahu. Või pigem nagu turvavööd, mis õnnetuse ajal hoiab ära kõige hullema. Mingil põhjusel otsustavad meie põhjanaabrid terviseturvavöö enne sõitu kinnitada, kuid meie inimesed leiavad, et seda pole tarvis.
Kuna tegemist on vabatahtliku otsusega, mille vastuvõtmine oleks vaat et pea iseenesestmõistetav, saab süüdlaseks olla siinkohal ainult nn kala mädanev pea, ehk riiklikul tasemel (loe: sotsiaalministeerium koos terviseametiga) on tehtud möödalaske, mis on sihtmärgist lennanud mitte ainult sentimeetrite, vaid meetrite kaugusele. Põhiline konks on selles, et inimeste usaldus riiklike tervishoiuinstitutsioonide vastu on Eestis oluliselt madalam kui Soomes.
Kindlasti mängib suurt rolli koroonapandeemia ajal vaktsineerimisega tekkinud segadus, sealhulgas tõsiasi, et kui alguses oli puudu vaktsineerimisplaan ning vaktsiine nappis, siis peagi selgus üks veelgi olulisem möödalaskmine: inimestele oli valetatud. Lendu oli lastud väide, et koroonavaktsiin annab haiguse suhtes immuunsuse, ja seda võttis elanikkond kui garantiid sajaprotsendiliseks pääsemiseks haigusest. Nõnda pettus vaktsiinides suur osa inimesi, kes peale koroonaviiruse vastu vaktsineerimist ikkagi Covidi diagnoosi said, kuigi keskmiselt hoopis kergema põdemisega.
Asjale ei tulnud kasuks muidugi ka terviseameti külmutuslao juhtum, mis tekitas inimestes õigustatud küsimuse, kas me saame ikka usaldada vaktsiine, mida hoitakse põrandasoojendusega külmikutes. Loomulikult oli külmlao kobarkäkk nähtus omaette, olles samal ajal siiski ikkagi pigem erand kui reegel. Usaldamatuse seemne jaoks oli see aga lausa puhas väetis. Meie riiklikud struktuurid ei olnud elementaarsete ülesannete kõrgusel ei haldustegevuses ega kommunikatsioonis.
Lisaks tekitas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakond teadlikult ühenduse Covidi vastu vaktsineerimise ja immuniseerimiskava vaktsiinide vahel. Näiteks tehti 2021. aastal ajutiselt ümber seni immuniseerimiskavale keskendunud vaktsineeri.ee lehekülg. Seega sattus lapsevanem, kes läks otsima lisainfot immuniseerimiskava vaktsiinide kohta, hoopis lugema epistlit Covidi vastu vaktsineerimise kohta, teades samal ajal väga hästi, et koroonavaktsiini pole kas saada või erineb selle mõju oluliselt sellest lubatud sajaprotsendilisest kaitsest.
Selle asemel, et tõsta uue koroonavaktsiini populaarsust, tõmmati (tänu enda saamatusele) mudasse ka vaktsiinid, mis meid on ohtlike nakkushaiguste eest kaitsnud juba aastakümneid.
Vaktsineerimine on vajalik
Arstina teeb olukord mind kurvaks, sest mis saaks olla parem ravim kui see, et ohtlik haigus sinust ja sinu lähedasest lihtsalt mööda läheb. Seda enam, et pidevalt reisivad inimesed armastavad ju käia sealgi, kus endiselt hiilib nurga taga näiteks lastehalvatus. WHO andmetel ei ole metsik polioviirus kadunud ringlusest mitmes Aasia ja Aafrika riigis, sealhulgas puutub sellega kokku sellistes riikides nagu Afganistan, Pakistan, Nigeeria, Kesk-Aafrika Vabariik ja Tšaad.
Poliomüeliidi vaktsiinviiruse (cVDPV) ringlust on täheldatud mitmes riigis, sealhulgas Filipiinidel, Indoneesias, Süürias, Iraagis, Somaalias, Paapua Uus-Guineas, Ekvatoriaal-Guineas, Etioopias, Nigeerias, Nigeris, Mosambiigis, Kongos, Keenias ning Kamerunis. Võib-olla te ise tõesti ei reisi neisse riikidesse, aga kui ootate suurtes lennujaamades Frankfurdis või Amsterdamis oma edasilendu Taisse või Tenerifele, siis vabalt võib teie kõrvale istuda isik, kes saabus just Tšaadist, Afganistanist või Ekvatoriaal-Guineast.
Nii metsik polioviirus kui ka vaktsiinviirus omavad potentsiaali põhjustada halvatust vaktsineerimata või puudulikult vaktsineeritud isikutel. Haigus võib kulgeda erinevate raskusastmete ja vormidena. Ligikaudu neljandik paralüütilise haigusekuluga haigetest jäävad invaliidideks. Kahjustuda võivad kõik lihased, kuid sagedamini jalgade, harvem käte, kaela ja kehatüve lihased. Polioviirused võivad tungida ka ajukoorealustesse tuumadesse, mille tagajärjel kujunevad haigetel neelamis-, hingamis- ja kõnehäired.
Meie immuniseerimiskava statistika kohaselt oleme ühiskonnana mitmele nakkushaigusele, sealhulgas lastehalvatusele, paraku juba avatud. Võib ju olla, et meie ametnikud kipuvad ikka ringi käima, kolisev ämber mõlema jala otsas, kuid kui soomlased pole vaktsineerimisest loobunud, siis miks peaks seda tegema Eesti lapsevanem. Immuniseerimiskava vaktsiinid on tasuta, kasutage neid.
Toimetaja: Kaupo Meiel