USA ja Suurbritannia süüdistavad Hiinat küberluure kampaanias, mille sihtmärgid olid miljonid inimesed ja kaitsevaldkonnas tegutsevad ettevõtted.

"Suurbritannia hindab, et need sammud näitavad selget ja kestvat käitumismustrit, mis viitab Hiina vaenulikule kavatsusele. Seetõttu kehtestas Suurbritannia sanktsioonid kahele inimesele ja ühele ettevõttele, mida seostatakse Hiina toetatud APT31 rühmitusega kuritahtliku kübertegevuse eest, mille sihtmärgid olid ametnikud, valitsusasutused ja saadikud üle maailma," lausus Suurbritannia asepeaminister Oliver Dowden.

Londoni andmeil said häkkerid kätte ligi 40 miljoni inimese nimed ja aadressi Briti keskvalimiskomisjoni vastases rünnakus 2021. aastal ning sisenesid Hiinasse kriitiliselt suhtuvate parlamendisaadikute e-postkasti. Üle ilma võeti ette inimesed läbi e-kirjade, et leida infot Hiinaga seotud geopoliitilistel teemadel – olgu siis suhted USA-ga, merealavaidlused Lõuna-Hiina meres ja ka Hongkongi protestid viis aastat tagasi.

Häkkerirühmitust APT31 peetakse Hiina julgeolekuministeeriumi käepikenduseks. Wuhanis teaduse ja tehnoloogia ettevõtte Wuhan XRZ kattevarjus tegutsenud rühmitus alustas tööd juba 2010. aastal.

"APT-d on tuntud. Seosed on erinevad ja ajapikku muutunud. Kui varasemad hinnangud olid, et osa on rohkem luureasutusega seotud, siis tänapäeval nii otsene (seos) ei ole," lausus Eesti küberdiplomaatia suursaadik Tanel Sepp.

Pekingi arvates ei ole piisavalt tõendeid, et just tema häkkerid on süüdi. Hiina välisministeerium süüdistas USA-d Hiina-vastases desinformatsiooni levitamises ning küberjulgeoleku teema politiseerimises.

"Hiina on andnud tehnilise selgituse ja vastuse brittide niinimetatud APT31 infopäringule, milles viitas selgelt, et brittide tõendusmaterjal on ebapiisav ja pakutud järeldused peegeldavad ebaprofessionaalsust," lausus  Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian.

Briti peaminister Rishi Sunak teatas, et vastusammudest üks on valitsuses lõpusirgele jõudnud riikliku julgeoleku seaduse täiendus,  mis nõuab välisriigi heaks tegutsevalt ettevõttelt oma tegevuse deklareerimist.

"Oleme väga selgelt öelnud, et Hiina käitub üha pealetükkivamalt välismaal, autoritaarselt kodus ning Hiina on epohhi määrav väljakutse ja suurim riiklik oht meie majanduslikule julgeolekule," ütles Sunak.

Hiina küberründe parlamendisaadikute vastu avalikustas möödunud nädalal ka Uus-Meremaa. Miks lääneriigid nüüd korraga Hiinale avalikult osutavad?

"Sellepärast, et 2024. aastal on maailmas üle 60 eri valimise. Brittide põhifookus oli välja tuua nende vastu suunatud rünnakud, et võidelda selle vastu, et häkkerid üritavad sisse tungida demokraatlikesse protsessidesse, valimissüsteemidesse, et anda signaal, et see pole normaalne käitumine," lausus Sepp.

"Eelkõige selleks, et anda poliitiline signaal, et selline käitumine pole vastavuses rahvusvaheliste normidega. Usun, et sellisel tasemel reageerimine omab mingitki poliitilist mõju, paneb mõtlema, kas on mõtet rünnata. Kõik need omistamise avaldused, mis riigid teevad, need ei tule tühja õhu pealt, vaid on reaalne info ja andmed. Ning see, et liitlastel selline info on, on omaette signaal," lisas Sepp.

Samal ajal kohtus Hollandi peaminister Mark Rutte Pekingis Hiina peasekretär Xi Jinpingiga, kellega küberründeid arutas. Hollandi sõjaväeluure avalikustas veebruaris, et Hiina luure sai ligipääsu Hollandi sõjalisele võrgustikule. See oli esimene kord, kui Holland avalikult omistas ründe Hiinale.

Pingeid tekitab ka Hollandi otsus seada ekspordipiirang ettevõtte ASML kõrgtehnoloogilistele pooljuhtidele.

"Esiteks, ma ei saa avalikustada kõneluste detaile. Saan öelda seda, et kui jutt on pooljuhtide sektorist ja ettevõtteist, nagu ASML, siis peame meetmeid kehtestama ning need ei ole kunagi ühe konkreetse riigi vastu," ütles Rutte.

USA administratsioon karmistas samuti eelmisel nädalal ekspordireegleid, et takistada tehisaru kiipide ja nende tootmiseks vajaliku tehnoloogia viimist Hiinasse. Washington muretseb, et see tehnoloogia võimendab Hiina sõjaväge.