Šmõhal alustas visiiti kohtumisest riigikogu esimehe Hussariga, seejärel kohtus ta Kadriorus president Alar Karisega.

Karis: Ukrainal on õigus rünnata Vene tagalas asuvaid militaarobjekte

President Karis andis pärast kohtumist pressiteate vahendusel teada, et tema hinnangul ei tohiks Ukrainale panna piiranguid Venemaa tagalas asuvate militaarobjektide ründamisel. Venemaa ei sea endale piiranguid Ukraina ründamisel, märkis Karis.

"Piirangute seadmine, et abistame Ukrainat siiamaani ja ei sammugi edasi, aitaks ainult Venemaad agressioonilöökide kavandamisel," lisas Eesti riigipea. "Sõjas on täiesti legitiimne, kui Ukraina kaitsevägi purustab Venemaa armeele vajaliku taristu, kui see on seotud lähedalt või kaugelt antud raketi- ja droonirünnakutega Ukraina tsiviil- ja energiaobjektide vastu," lausus Karis.

President Karis meenutas ka, et Euroopa Liit koos Atlandi-üleste liitlastega on majanduslikult ja sõjaliselt tugevam ja võimsam kui agressioonisõda alustanud Venemaa ning seega on ainult tahtmise küsimus, kas lääs suudab aidata Ukrainal võita.

"Nüüd on eesmärgile pühendumise ja võimalikult kiiresti vajalike vahendite leidmise küsimus, et me suudame ennast ka tegelikkuses maksma panna," rõhutas president Karis. "Lääneriigid võivad kõik enda laod osta täis laskemoona, relvastust ja varustust, aga kui ukrainlastel kaitselahingutes kõike napib, pole kodusel laoseisul tähtsust."

Kallas: riigid peavad Ukrainat pikaajaliselt toetama

Peaminister Kaja Kallas kinnitas kohtumisel Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga, et Eesti toetus Ukrainale on vankumatu. Kallase kinntusel usub Eesti Ukraina võitu ning jätkab Ukraina sõjalist, majanduslikku ja poliitilist toetamist.

"Eesti saatis oma viimase abipaketi raames Ukrainale 20 miljoni euro eest kriitiliselt vajalikke suurtükimürske ja muud sõjalist abi. Meie suurtükimürsud on Ukrainas juba ka kohal," ütles Kallas.

Tema sõnul peavad lisaks Eestile ka teised riigid võtma pikaajalise kohustuse Ukraina toetamiseks. "Eesti pikaajaline sõjaline abi Ukrainale on järgmise nelja aasta jooksul 0,25 protsenti meie sisemajanduse kogutoodangust. Vajame sarnast pühendumust ka teistelt Ukrainat toetavatelt riikidel. Ainult nii on võimalik agressori kalkulatsioone muuta ja tagada Ukraina võit," sõnas Kallas.

Eesti peaminister rõhutas, et Ukrainat peab toetama ka Euroopa Liiduga liitumisel ning liitumisläbirääkimised peaks algama võimalikult kiiresti. Kallas kinnitas, et Eesti toetus Ukrainale jätkub ka Kiievi teekonnal NATO-sse.

Kallas märkis, et juba praegu on vaja mõelda Ukraina ülesehitamisele. "Eesti on sellega juba alustanud. Valitsus on kinnitanud pikaajalised rahalised vahendid nii ülesehituseks kui ka humanitaarabiks. Eesti jätkab praktilistel projektidel põhinevat ülesehitust. Keskendume haridusele, sotsiaalvaldkonnale ja hoonete taastamisele. Meie ülesehituse fookuses on Žõtomõri piirkond," selgitas Kallas.

Kallas lisas, et jätkuvalt on vaja Venemaad igakülgselt isoleerida ja sanktsioonidega jätkata. Tema sõnul peab Venemaa hüvitama Ukrainas tekitatud kahju. Kallas märkis, et Euroopa Liidu tasandil liigutakse kiires tempos edasi ettepanekuga kasutada Venemaa külmutatud varadelt saadavat tulu Ukraina heaks.

"Venemaa juhtkond peab kandma vastutust Ukrainas sooritatud kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo eest. Eesti jätkab jõupingutusi rahvusvahelise agressioonikuriteo eritribunali loomiseks," lisas Kallas.

Peaminister toonitas ka seda, et lootused kiirest rahust on lõks, millesse ei tohi langeda. "Venemaa kasutaks seda vaid enda kogumiseks, et veel jõulisemalt rünnakule asuda. Me kõik tahame elada rahus, aga see peab olema õiglane ja kestlik rahu," rääkis Kallas ja kinnitas, et Eesti toetab ja osaleb aktiivselt president Volodõmõr Zelenski rahuplaanis, mille keskmes on Ukraina territoriaalne terviklikkus ja õiglus.

Kaja Kallas ütles "Ringvaatele" antud intervjuus, et see, kas Ukraina ründab Venemaa territooriumil olevaid objekte, on üksnes Kiievi otsustada, mitte kellegi teise öelda. USA poliitikud on öelnud, et Ukraina peaks sellised rünnakud lõpetama.

"See, mida Ukraina teeb, on nende enda otsustada. Nad on demokraatlik riik ja pole meie need, kes hakkavad ütlema, mida nad saavad või ei saa teha. Meie huvides on see, et Ukraina sõja võidaks, see, et agressioon ei tasuks ära," rääkis Kallas ja ütles, et Eestil ei ole vaja sellist seisukohta ametlikult sõnastada.

"Me oleme olnud seisukohal, et mis iganes vaja teha, et sõda võita, seda peab Ukraina saama teha. Meie pole küll mingeid piiranguid seadnud."

Kallas märkis, et Ukraina ei kasuta Venemaal olevate objektide ründamiseks teistelt riikidelt saadud relvi, vaid enda droone.

"Nende enda droonide kasutamisele ei tohiks teised riigid küll mingeid piiranguid seada. Arusaadavalt, kui antakse abi, siis see abi saab olla mingite tingimustega.
Aga loogika on lihtne: kui agressor ainult liigub ja toob kaasa kannatusi okupeeritud aladel, siis ta ise mingit hinda selle eest ei maksa. Ja teine loogika on see, et meil on vaja, et sõjamasinal toide ära võtta ja seda ukrainlased üritavad teha," sõnas Kallas.

Kolmapäeva õhtul külastasid Šmõhal ja Kallas kommunismiohvrite memoriaali Maarjamäel.

Lisaks esines Ukraina peaminister kõnega Tallinna Tehnikaülikoolis.