Huntide arvukus Euroopa Liidu riikides on kümne aastaga kasvanud peaaegu kaks korda. Kui 2012. aastal oli hunte veidi üle 11 000, siis Euroopa Komisjoni mullusest analüüsist selgus, et nüüd on hunte üle 20 000.

See on Euroopa Liidu looduskaitse edulugu, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ERR-ile. Samas on praeguseks hunte nii palju, et viimastel aastatel on Euroopa omavalitsused hakanud komisjonile kurtma.

"On siin tõepoolest juhtunud ka see, et on olnud probleeme, et on rünnakuid kariloomade vastu, konflikt põllumeestega, jahimeestega," rääkis Loonela.

Veidi alla kahe aasta tagasi kutsus Euroopa Parlament liikmesriike ning komisjoni hindama, mida peaks kariloomade kaitseks tegema. Pärast info kogumist päädis see mullu detsembris komisjoni ettepanekuga langetada huntide kaitse staatust.

"Kui praegu on huntide rahvusvaheline kaitsestaatus Euroopa Liidus range kaitse all, siis uus staatus oleks kaitse all," lisas ta.

Liikmesriigid ei ole veel seda ettepanekut heaks kiitnud. Taustal on looduskaitsjate ning põllumeeste vahel kerkinud terav vastuseis. See ei ole võõras ka Eestis, tõdes kliimaministeeriumi jahinduse nõunik Aimar Rakko.

"Kui me selle arvukuse väga üles laseme, siis hakkavad meil tekkima väga suured kahjustused. Viimase paari aasta jooksul on huntide arvukus päris palju üles läinud. See avaldub ka kohe suuremates kahjude numbrites. Kui varem on hundid aastas keskmiselt murdnud 600–700 lammast, siis eelmisel aastal oli see peaaegu number kaks korda suurem ehk kuskil 1300 ringis," sõnas Rakko.

Eestis samas juba kehtib erand – hunt ei ole meil mitte range kaitse all, vaid kaitse all. See tähendab, et huntide arvukust jälgitakse. Sarnase kaitse all on Eestis kobras, hallhüljes ning metsnugis, tõi Rakko näiteid. Siiski on hunt Eestis leebema kaitse all kui mujal Euroopas.

"Küll on praegu üks kohtuasi pooleli, kus on 2020. aastal vaidlustatud keskkonnaameti hundi küttimismahtude kehtestamine. Vaidlus käib selle üle, kas hundi seisund oli Eestis piisavalt soodne, et küttimine seda ei kahjusta või ta ei olnud. See vaidlus on jõudnud riigikohtuni," märkis Rakko.

Kahes esimeses kohtuastmes on kohus öelnud, et huntide seisundit hinnati õigesti. Praegu ootab riigikohus Euroopa kohtult eelotsust, kuidas peaks Euroopa Liidu direktiivi tõlgendama.

"Kas me peame vaatama seda Eesti populatsiooni tasemel või laiendama seda Baltikumi populatsioonile või peaksime vaatama, kuidas hundil tervikuna Euroopas läheb. Kui kuskil läheb tal hästi, aga mõnes nurgas halvasti, siis kas kõik need mitteküttimise nõuded laieneks ka pisikesele nurgale, kus loomal hästi läheb."

Üle Euroopa kogus hundijahi vaidlus hoogu, kui 2022. aastal murdis hunt Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni poni Dolly. Langenud poni lugu on Euroopa ajakirjanduses saanud kuulsaks ning muutnud arutelu veel enam poliitiliseks, tõdes Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi Euroopa õpingute kaasprofessor Stefano Braghiroli.

"Mõned inimestel võivad seda mõista nii, et kui eliit soovib midagi oma isiklikust huvist, siis nad võivad minna reeglitest mööda või neid kujundada. Samas kui meil, tavalistel inimestel on mured, siis need ei ole nii olulised. Osa hääled loevad rohkem," selgitas Braghiroli konflikti sisu.

Poni murdnud kindla hundi GW950m jahtimiseks on väljastatud ka luba, kuid seni on hunt veel jooksus.

Samas on võimatu öelda, kas von der Leyeni isiklik kogemus kuidagi mõjutas komisjoni innukust huntide murega tegeleda, ütles Braghiroli. Üldiselt toetub komisjon ettepanekute tegemisel teaduslikele uuringutele, lisas ta. Nii ka huntide puhul, rõhutas Vivian Loonela.

"See on midagi, millest on juba tõesti mitmed aastad juttu olnud. See ei tundu mulle kuidagi isiklik lähenemine. See on ikka nii, nagu need komisjoni ettepanekud on – need on teaduspõhised. Neid andmeid on üle Euroopa kogutud ja analüüsitud, mille pealt see ettepanek ka tehti."

Poni lugu on vaid huvitav anekdoot, ütles Loonela. Kuid siiski on see kild laiemast vaidlusest. Põllumehed on järjest rohkem sõna võtnud rohepöörde piirangute vastu. Euroopa Parlamendi valimiste eel ei puuduta vaidlus enam ainult hunte, vaid põhimõttelist küsimust, kui palju peaks inimtegevust looduse säästmise nimel piirama.

Samas huntide arvukuse mure ei ole kindlasti valmistel määrav teema, rõhutas Braghiroli.

"Ma ei ütleks, et huntide arvukse piiramisel seadust leebemaks muutmine oleks otsustav, et lõpetada põllumeeste meeleavaldused."