Pärnumaal on hundid võrreldes möödunud aastaga murdnud kaks korda rohkem lambaid ja loomakasvatajad on hädas. Näiteks müüs üks lambakasvataja huntide pidevate rünnakute tõttu oma lambad maha ja lõpetas tegevuse. Jäärja küla loomakasvataja Jüri Pärnat kaalub sama.

"Tänavu juulikuus hakkasid murdmised pihta. 12. juulil olid esimesed 21 lammast ja hiljem kuu aja jooksul on kokku 45 läinud. Ma olen 25 aastat üritanud lambakasvatust arendada, aga selle viimase aastaga on murtud rohkem kui eelmise 24 aasta jooksul. Kaob nagu mõttekus ära selle alaga edasi tegeleda," rääkis ta.

Tohera küla veisefarmis pole hunti nähtud 30 aastat, kuid sel suvel viidi ära kolm vasikat.

"Ta on ju siin minu farmis käinud, Vändras ühes farmis käinud. Paar päeva tagasi käis Vihtras ühe tuttava farmis. Tema see nii-öelda ring on üsna suur," märkis Tohera küla veisekasvataja Jüri Mihkelstein.

Nii Pärnat kui ka Mihkelstein on keskkonnaametilt taotlenud hundi küttimiseks eriluba. Ühele luba ei antud, teine alles ootab vastust. Mõlemad mehed ütlevad, et vaja on võimalust oma piirkonnas hunte küttida ka jahihooajal. Praegu aga jääb ühe loomakasvatus huntide seirealasse ja teise oma Soomaa-äärsesse piirkonda, kus hunte küttida ei tohi.

Aga probleem ei ole ainult selles, et ei saa küttida. Hunte on ka lihtsalt rohkem. Keskkonnaagentuuri andmetel oli Eestis möödunud sügisel 39 hundi pesakonda, mis on Eesti selle sajandi kõrgeim pesakondade arv.

"Hinnanguliselt on neid liiga palju. Esimene variant, mille ma välja pakun, on see, et küttimislimiiti suurendada. Teine variant on see, et kui niisugused hundikahjustused tekivad, siis keskkonnaamet peaks võimalikult kiiresti reageerima ja erandkorras küttimislubasid andma," kommenteeris Tahkuranna jahiseltsi liige ja jahimees Kaljo Poldov.

Keskkonnaamet sõnas maikuus ERR-ile, et huntide arvukus suurenenud ei ole. Nüüd ütleb amet, et hunte on rohkem kui aastaid tagasi, kuid liiga palju neid siiski ei ole.

"Eelmisel aastal Eestis kütiti 145 hunti ja igal aastal me selle numbri vaatame üle. Me tegelikult hoiame huntide arvukust ikkagi kogu aeg samas raamistikus," ütles keskkonnaameti direktor Rainer Vakra.

Vakra kinnitusel seirab amet olukorda pidevalt. Tema sõnul pole välistatud küttimine ka Soomaa-äärsetel aladel ja amet on Pärnumaa võtnud erilise luubi alla.

"Kuna on selgelt näha, et Pärnumaa kahjud on suuremad kui eelmisel aastal, siis ka huntide küttimismaht Pärnumaal suure tõenäosusega järgmisel aastal kasvab," ütles Vakra.