Tallinna Hambakliinik on 2004. aastal moodustatud Tallinnale kuuluv 193 töötajaga sihtasutus, mida juhib viieliikmeline nõukogu ning ainus juhatuse liige on praeguseks Maksim Volkov.

Viimati kontrollis Tallinna sisekontrolöri teenistus sihtasutuse tegevust 2018. aastal ning 2022. aasta aprillis valmis järelkontroll, mis leidis muu hulgas, et asutuse juht Volkov on tellinud teenuseid enda kohalike omavalitsuste valimismeeskonna liikmetelt. 2021. aastal sõlmitud käsunduslepingute hulgas leidus selliseid lepinguid kuus. Samuti käis osa asjaajamisest paberdokumentidel ja kliiniku laos puudus selge varude arvestus.

Ka heitis sisekontroll 2022. aastal ette, et kliiniku nõukogus olid poliitilise taustaga isikud, aga mitte ühtki erialase haridusega finantsspetsialisti ega hambaravispetsialisti.

"Kliiniku tegevuse korrastamine nõuaks suurt pingutust; samas on küsitav, miks on linnal vaja oma hambaravi sihtasutust majandada," tõdes järelkontroll toona.

Seetõttu soovitas sisekontroll, et nõukokku tuleks määrata liikmeid, kelle erialane taust ja kogemus võimaldaks ka sisuliselt kliiniku juhi tööd kontrollida ja nõu anda.

"Soovitame kaaluda hambakliiniku kui ettevõtte võõrandamist või liitmist mõne linna haiglaga. Kui linna juhtkond näeb vajadust SA sellisel kujul säilitada, siis ei ole meie hinnangul otstarbekas asuda praeguse SA haldusvõimekust tõstma, vaid see tuleks liita suutlikuma organisatsiooniga," tõdeti järelkontrollis.

Ehkki samasuguse soovituse hinnata, kas linnal on mõistlik oma hambaravi sihtasutust majandada, oli sisekontroll teinud ka 2018. aastal, ei olnud kolm ja pool aastat hiljem selle kohta ühtki analüüsi ega otsust tehtud. Selle asemel otsustas linn kliiniku tegevust laiendada ja see avas uue filiaali Lasnamäel Mustakivi keskuses.

Sisekontrolör: osa lepinguid on sõlmitud juhiga seotud ettevõtetega

Äsjane kontroll on alles pooleli ja seega pole lõppjäreldusi tehtud, kuid linna sisekontrolör Arvo Teder edastas linnapea asendajale Madle Lippusele aprilli alguses praeguseks selgunud info, et sihtasutuse üldised majandusnäitajad on olnud üsna head ja on näha ka asutuse arengut, ent Volkovi kohta esineb mitmeid alarmeerivaid asjaolusid, mis annavad aluse tõsiselt kaaluda tema sobivust linna sihtasutuse juhiks.

Teder märkis, et Volkovi juhtimisstiil tundub üsna autoritaarne. Selle näiteks toob ta tõiga, et Volkov üritas saavutada, et nõukogu kehtestaks juhatuse tööjaotuse, mis piiraks oluliselt teise juhatuse liikme rolli, aga kui see ei õnnestunud, võttis suunaks tema vabastamise, mis ka õnnestus.

Lisaks võib Tedre sõnul mitmete intervjuude pinnalt oletada, et Volkov on sihtasutuse nõukogule ja teisele juhatuse liikmele jaganud infot valikuliselt ehk hoidnud neid infosulus. Ka on Volkov eiranud otsuseid tehes valdkonna asjatundjate arvamust, mis on viinud kaheldava väärtusega otsusteni.

Lisaks on Volkov, omamata erialast pädevust, ignoreerinud ravijuhi ettepanekuid ja pole pärast ravijuhi lahkumist ilmutanud soovi seda ametikohta täita.

Ka heidab sisekontroll Volkovile ette, et ettevõtte hankejuht on ametis käsunduslepinguga, mistõttu pole tal töösuhtega võrdne kindlus ja teda saab kergemini mõjutada. Lisaks tunduvad mitmed parandused olevat vormistatud ainult paberil, kontrollidele ettenäitamiseks.

Ka leiab sisekontroll, et mitmete hangete puhul on leping sõlmitud ettevõttega, kelle puhul ei kehti korruptsioonivastase seaduse kohaselt otsest piirangut, kuid mille juhtidel on siiski selge seos Volkoviga. See seab aga ostu objektiivsuse tugevalt kahtluse alla.

Teder tõi välja asjaolu, et mitmed lepingud on sõlmitud ettevõtetega, mille tegelikuks kasusaajaks on Margus Tamm. Tegu on Volkovi ettevõtte Trade Agency OÜ endise osanikuga.

Ka reklaami puhul leidis audit, et teenust on ostetud kaudselt seotud ettevõtetelt ja tehtud selleks mitmeid kulutusi, ehkki kliinikul pole konkreetset reklaamistrateegiat. Summad on siiski üsna tagasihoidlikud.

Kliiniku suuremad arendusprojektid nagu hambaravibussi projekt, Lasnamäe filiaali avamine ja veebilehe uuendamine pole sisekontrolli hinnangul piisavalt läbi mõeldud ja siin tekib küsimus ka nõukogu rolli kohta.

"Hambaravibussi projekt lükati käima puuduliku äriplaani alusel, kaasamata sisulisse planeerimisse SA nõukogu ja väidetavalt ka kliiniku erialast personali (väidetavalt isegi ignoreernud arstide vastuseisu sellistes töötingimustes hambaraviteenuse pakkumisele ja eiranud nende soovitusi)," sedastas sisekontroll.

Lisaks pole buss tänaseni tegevusluba saanud, sest planeerimisel ei arvestatud arstiabi osutamisele kehtivate nõuetega ehk kabineti vajaliku suurusega. Seejuures kulus projektile 403 000 eurot, millele igakuiselt lisandub kuni 1400 eurot ja sisekontrollile pole selge, kuidas kavatsetakse bussile tegevusluba saada. Tedre sõnul on põhjust arvata, et Volkov on hoidnud selles osas sihtasutuse nõukogu infosulus.

Ka Mustakivi filiaal avati sisekontrolli hinnangul ilma piisava äriplaani või ettevalmistuseta ning 5. märtsi seisuga polnud selle olemasolu sihtasutuse veebilehel isegi mainitud.

Volkov: kliinik töötab kasumlikult

Volkov ütles ERR-ile, et Tallinna Hambakliinik on avatud 365 päeva aastas, ka kõigil nädalavahetustel ja pühade ajal ehk igal ajal saab nende käest vältimatut abi, seejuures kulud katavad nad oma tuludest ehk maksumaksja raha selleks ei kulu.

"Tallinna hambakliinik on üks vähestest, kui mitte üks kahest või kolmest linnaasutusest, mis ei saa linnaeelarvest kopikatki," rääkis Volkov.

Juhul kui kliinik sulgeda, maha müüa või muud sellist, siis tuleks tema sõnul teenust erasektorilt tellida ja kindlasti mitte tasuta.

Volkov tõi välja, et selle aja jooksul, mis ta on hambakliinikus töötanud, on selle tulud kasvanud 7,4 miljonilt eurolt 12,2 miljoni euroni. Näiteks jaanuarikuus oli nende puhaskasum 139 000 eurot ja veebruaris ligi 200 000 eurot. Saadud tulu kasutab kliinik Volkovi sõnul sotsiaalprogrammideks, näiteks pakutakse alates möödunud aasta augustist kuni 500 euro ulatuses hambaravi pensionäridele, kes on saanud korduvalt toimetulekutoetust.

"Kui on ettevõte, mille peale ei ole midagi vaja kulutada, mida pole vaja toetada, vaid mis aitab sotsiaalseid probleeme lahendada, pakkuda neid teenuseid, mida linnal on tarvis, nagu töö nädalavahetustel, on seda vaja või mitte? Mulle tundub, et on vaja," lausus Volkov.

Lisaks tõrjus Volkov kriitikat võimalikust huvide konfliktist ostu-müügilepingute puhul ja märkis, et korruptsiooni ega huvide konflikti neis asjus ei olnud. Lepingusummad olid kliinikujuhi sõnul alla saja euro ja tegu oli kliiniku turundusüritustega, kus keegi ei olnud ülemakstud.

Mobiilse kliiniku käivitumise edasilükkamist ei pidanud Volkov samuti probleemiks. Ta ütles, et ehitus lõppes mullu augustis, terviseametile esitati taotlus septembris ning kuna projekt on uus ja unikaalne, andis terviseamet neile teada vajalikest muudatustest, mille tegemiseks on nad valmis. Volkovi sõnul saab mobiilne kliinik varsti kasutusloa ja seni kulunud aeg on tingitud ametkondade töötempost, mida kliinik ei saa mõjutada.

Volkov leiab, et tema vastu suunatud kriitika on tingitud asjaolust, et ta on Keskerakonna liige, kuid ta on olnud valmis, et kui võim vahetub, siis hakatakse teda ametist kangutama. Samas märkis ta, et ongi plaaninud lahkuda, kui mobiilse kliiniku projekt valmis saab, sest on tööst munitsipaalvaldkonnas väsinud.

Ta ütles, et on enda vastu esitatud süüdistustega pöördunud keskkriminaalpolitseisse ja saanud sealt kinnituse, et neil pole menetluse alustamiseks alust.

Tallinna sisekontroll leidis Lippusele saadetud ülevaate järelsõnas, et majandusnäitajate poolest on hambakliinik üsna hästi juhitud ja ka arendatud ning puudusi on eelkõige nõukogu tegevuses: see pole piisavalt selgelt kandnud oma rolli sihtasutuse arengu kavandamisel ega tegevuse kontrollimiel. Ka hambaravibussi projekti ei saa hoolimata suurest viivitusest praeguse seisuga ebaõnnestunuks lugeda.

"Volkovil on selge nägemus olukorra lahendusvariantidest, ning arvestades tervisekassa poolset huvi,on täiesti reallne selle õnnestumine," tõdeb sisekontroll. "Mustakivi filiaali osas on vara hinnanguid anda – kui uskuda Volkovi esitatud andmeid, siis on see isegi üsna edukalt käivitunud."

Hambakliiniku juhatuse liige lahkus tüliga

Sisekontrolli tegevuste taustal on ettevõtte juhatuses olnud lahkarvamused. Kui praegu on linna hambakliiniku juhatuse ainsaks liikmeks Volkov, kes kuulub juhatusse alates 2018. aastast ja oli 2020-2022. aastal selle ainus liige, siis 2022. aasta novembrist kuni tänavuse aasta märtsi keskpaigani kuulus juhatusse ka Natalja Kumar.

Selle aasta 8. veebruaril esitas Volkov sihtasutuse nõukogule avalduse, kus tegi ettepaneku finantsjuhist juhatuse liige Kumar oma ametist tagasi kutsuda, kuna tema käitumine häirib meeskonnatööd ja tekitab juhtkonnas pingeid. Samuti süüdistas Volkov Kumarit süstemaatiliselt valesti palkade maksmises ja suhtlusprobleemides.

Teder märkis Lippusele saadetud ülevaates, et Volkov edastas materjalid sisekontrollile enda sõnul toonase linnapea Mihhail Kõlvarti palvel, ehkki ametlikku ülesannet teemaga tegeleda polnud laekunud.

Seepeale edastas Kumar 12. veebruaril hambakliiniku nõukogule info Volkovi tegevuse kohta, et algatada kontroll seoses mõnede ostuarvetega.

22. veebruaril kirjutas Volkov linna sisekontrolöri teenistusele ja kommenteeris Kumari süüdistusi, kuid samal päeval esitas Kumari avalduse juhatuse liikme kohalt lahkuda, mille 15 märtsil kogunenud sihtasutuse nõukogu rahuldas.

Ühtlasi otsustas nõukogu teha linna sisekontrolli teenistusele ettepaneku kirjeldada Kumari avalduses kirjeldatud toiminguid ja anda neile hinnang.

Tallinna linna sisekontrolör Arvo Teder ütles Lippusele saadetud kirjas, et alustas 5. märtsil hambakliiniku tegevuse kontrollimist, sest oli saanud ka teistest allikatest infot sihtasutuse võimalike probleemide kohta. Esialgsel kontrollimisel Tederi sõnul Volkovi ega Kumari pöördumistest midagi otseselt kriminaalset ei ilmnenud, kuid Kumari pöördumistes oli siiski mitmeid muret tekitavaid ilminguid, mis vajavad lisakontrolli. Kontroll ei ole praeguseks lõppenud.

Tallinna Hambakliiniku teemat lahkab ka kolmapäevane "Pealtnägija".