2022. aasta kevadel otsustas Kaja Kallase esimene valitsus lõpetada pika vaidluse keskkonna- ja muinsuskaitse valdkondade vahel. Valitsus teatas, et kuna Linnamäe paisu säilitamiseks on ülekaalukas avalik huvi, tuleb alles jätta ka paisjärv. Selle tarbeks tuleks paisu omanikule anda uus keskkonnaluba. Ühtlasi leiti, et kuna paisutamine rikub piirkonna lõheliste elu, tuleks tarvitada Natura erandit ja lõheliste elujärge kusagil mujal oluliselt parandada.

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma meenutas, et ka valitsuse toonase korralduse järgi pidi lõplik otsus sündima keskkonnaametis.

"Keskkonnaamet tegi väga põhjaliku kaalumise, pani kõik keskkonnaargumendid ja muinsuskaitseargumendid korraga lauale ja jõudis järeldusele, et tegelikult seda luba anda ei ole võimalik. Natura erandil on kolm tingimust. Lisaks ülekaalukale avalikule huvile peavad puuduma ka alternatiivid taotletavale tegevusele ehk energia tootmisele. Ja teiseks peaks olema võimalik Natura aladele ehk loodusele tekitatud kahju piisaval määral hüvitada. Aga hüvitusalasid meile Eestis pakkuda ei ole piisavalt," selgitas Viilma.

Eesti Mereinstituudi prognoosi järgi võiks Jägala jõest lisaks mere poole laskuda üle 12 300 noore lõhelise aastas.

"Tervelt 20 protsenti terve Soome lahe lõheliste elupaikadest on selle paisu taga. See on meie jaoks ise kõige suurem argument tegelikult," ütles Viilma.

Viilma kinnitusel vaadati hoolega üle kõik Eesti lõhejõed ja taolise kahju kompenseerimiseks mujal võimalusi ei ole. Ainus alternatiiv võib olla Narva jõe paisu lammutamine.

"Aga me kõik teame, kui realistlik see on," nentis Viilma.

Keskkonnaameti eelnõust võib otsus saada mõne kuu pärast. Kui see pärast võimalikke vaidlustamisi ka päriselt jõustub, peab paisu omanik OÜ Wooluvabrik paisjärve alla laskma. Kaili Viilma kinnitusel ei tähendaks see ajaloolise paisu lammutamist ehk vee saab ka paisu alt läbi või mööda juhtida.

Siiski paistab, et vaidlused jätkuvad veel mõnda aega. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild viitas valitsuse paari aasta tagusele otsusele ja märgib, et keskkonnaamet peaks paisu allalaskmisele alternatiive edasi otsima.

Ministeerium pelgab, et ilma paisjärve ja elektritootmiseta ei säili ka ajalooline pais.

"Meil on väga palju näiteid nendest paisudest, mis on kasutusest välja langenud. Nad hakkavad lagunema, sest omanikel ei ole sellisel juhul enam motivatsiooni neid korrastada," ütles Sild.

Välja on pakutud sedagi, et paisu juurde tuleks muuseum või loodushariduskeskus, mis aitaks ehk paisu ülalpidamiseks ka pisut raha teenida.

"Jätkuvalt on ülioluline, et meile jääks ka sellest kunagisest väga rohkearvulisest tööstuspärandist toimivad näited tulevastele põlvedele. Meil ei ole vaja ainult muuseume, vaid me tahaksime näha ka neid reaalselt toimivaid objekte," sõnas Sild.