Kuigi ka Euroopa Komisjon on varem kirjutanud, et Euroopa Liidu riikidel tuleb investeerida sadu miljardeid eurosid kliimaeesmärkide täitmiseks, loodab komisjon, et rahastus tuleb erasektorist. Tööstusettevõtted pole sellega nõus ning soovivad näha rohkem EL-i ja liikmesriikide valitsuste panust, kirjutab Financial Times.

"Erainvesteeringute meelitamiseks vajalikke stiimuleid veel pole ning poliitikakujundajad peavad kiiresti sellega tegelema. Ühel hetkel saab selgeks, mis piirkond või riik on võitnud dekarboniseerimise võidujooksu ning saab seega vastava konkurentsieelise. Järgmised viis aastat osutuvad määravateks," ütles ERT energiaülemineku ning kliimamuutuste komisjoni juht Dimitri Papalexopoulos.

Aruande järgi tuleb EL-il investeerida kokku lausa 2,5 triljonit dollarit 2050. aastaks kavandatud kliimaneutraalsuse saavutamiseks, mida tuleb suunata investeeringutesse elektrivõrkudesse, energiavarustusse ning süsiniku sidumisse.

Kuna 2010. kuni 2018. aastani investeeriti EL-is aastas elektrivõrkudesse 32 miljardit eurot, kulutatakse kuni 2050. aastani sama trendi jätkudes ainult 40 protsenti vajaminevast summast, hoiatab ERT.

EL-i ettevõtted kannatavad pandeemiajärgse nõudluse kõikumiste, bürokraatia ja energiakriisi tõttu, ütleb Euroopa keemiatööstuse katusorganisatsiooni Cefic peadirektor Marco Mensink.

"Me ei taha dekarboniseerimist deindustrialiseerimise kaudu, see on põhisõnum," ütles Mensink, lisades, et Euroopa tööstusvõimsused töötavad ajalooliselt madala koormusega.

Ometi ka liikmesriikide valitsustel on vähe vabu vahendeid ning EL-i uute eelarvereeglite tõttu tuleb liikmesriikidel hoopis kulutusi vähendama hakata. Lisaks on riikidel vajadus investeerida riigikaitsesse seoses Venemaast tuleneva ohuga.

Veebruaris allkirjastas peaaegu 1000 EL-i tööstusühendust ja ettevõtet deklaratsiooni, milles kutsutakse üles kasutama EL-i taasterahastut energiataristu rahastamiseks. Praegu on suurem osa 800 miljardi suurusest fondist kasutamata ning kardetakse, et arvestatav osa vahenditest jääb rakendamata, kui rahastusperiood lõpeb 2026. aastal.

EL-i elektritootjate ühenduse Eurelectric peasekretär Kristian Ruby ütles, et Euroopa ettevõtetel on ka raske leida rohepöörde teostamiseks vajalikke tooraineid.

"On üks asi arutada dekarboniseerimist rahuliku maailma kontekstis, milles enam-vähem kehtib reeglitel põhinev liberaalne maailmakord. Nüüd näeme hoopis arvestatavat killustumist," ütles Ruby.

Mensink ütleb aga, et paljud ettevõtted ei saa oma tootmist elektrifitseerida, kuna võrguoperaatorite sõnul on vajalike vaskkaablite tarneaeg 12 aastat.

Endine Itaalia peaminister Enrico Letta avalikustab järgmisel nädalal EL-i juhtidele aruande ühenduse ühisturu tugevdamise ideede kohta olukorras, kus Hiina ja USA pakuvad oma tööstusele aktiivselt riigiabi.

ERT sõnul on ühisturg Euroopa peamine konkurentsieelis, mille tugevdamisele aitaks kaasa Euroopa integratsiooni süvendamine, eriti energiavoogude puhul.