Itaalia parempoolne valitsus püüab takistada uue reegli kehtestamist, mille eesmärk on vältida EL-i raha kasutamist viisil, mis kahjustab keskkonda. Rooma hinnangul jätaks selline lähenemine terved majandussektorid rahastusest ilma ning kahjustaks Euroopa jõupingutusi parandada oma konkurentsivõimet Ameerika Ühendriikide suhtes.

"Maailmas, kus Ameerika Ühendriigid ja Hiina suunavad oma tööstuse ja konkurentsivõime tugevdamiseks miljardeid ja miljardeid eurosid, ei saa Euroopa ise muutuda takistuseks omaenda tööstusele ja konkurentsivõimele," ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni juunis parlamendi ees.

Itaalia on võtnud sihikule Euroopa Komisjoni pakutud Do No Significant Harm (DNSH) (e.k. ära põhjusta olulist kahju) põhimõtte, mis sisaldub komisjoni ettepanekus EL-i 2028–2034 aastate eelarve kohta. Ettepanek on tekitanud vastuseisu liikmesriikide valitsuste seas, ettevõtlusorganisatsioonides ja Euroopa Parlamendi suurimas fraktsioonis – Euroopa Rahvaparteis (EPP), märkis Politico.

DNSH kriitikud kardavad, et uued juhised välistavad keskkonnakaalutlustel sisuliselt võimaluse toetada EL-i ühiseelarvest raske- ja töötlevat tööstust ning suuri taristuprojekte. See võib nende hinnangul kaasa tuua töökohtade kadumise ja tööstuse taandarengu Euroopas.

Esmaspäeval heaks kiidetud suunistes, mis täiendavad eelarveettepanekut, vabastas Euroopa Komisjon DNSH põhimõtte kohaldamisest kaitse-, julgeoleku- ja kriisidega seotud kulutused, sealhulgas Venemaaga piirnevate regioonide toetamise. Erandid lisati selleks, et leevendada liikmesriikide vastuseisu, kuna just nemad olid selliseid erandeid esialgu soovinud.

Politico nähtud suuniste eelnõus tegi komisjon ettepaneku vabastada DNSH nõudest ka projektid, mida peetakse ülekaaluka avaliku huvi objektideks. See võib avada võimaluse näiteks andmekeskustele või kriitiliste toorainete projektidele saada soodsamat kohtlemist.

Kuid sellest Itaaliale ei piisa. Ühe aruteludega kursis oleva EL-i diplomaadi sõnul soovib Rooma läbirääkimiste käigus reegleid veelgi nõrgendada. Rahulolematuse märgiks jättis Itaalia eelmisel kuul hääletusel, mis puudutas laiemat DNSH põhimõtet sisaldavat teksti, erapooletuks, märkisid kõik kolm diplomaati.

See seab juba pikemat aega EL-i rohepoliitikat kritiseerinud Itaalia vastamisi Põhjamaade blokiga, kuhu kuuluvad näiteks Taani ja Soome ning kes soovivad hoopis rangemaid keskkonnanõudeid, märkis Politico.

"Me ei saa endale lubada EL-i eelarve kasutamist meie planeedi hävitamiseks ning seetõttu on tugevad kaitsemeetmed hädavajalikud," ütles Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni eelarveläbirääkimisi juhtiv saadik, Taani poliitik Rasmus Nordqvist.

Ühe diplomaadi sõnul on Itaalia otsustanud püüda DNSH põhimõtet veelgi lahjendada siis, kui kõik 27 liikmesriiki hakkavad sügisel komisjoni suuniseid arutama. Eesmärk on jõuda kokkuleppele aasta lõpuks.

Euroopa Komisjon võttis DNSH põhimõtte kasutusele 2020. aastal, kui Euroopa roheleppele oli suur toetus, et suunata rohkem EL-i raha kliimaeesmärkide saavutamisele. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus EL-i rahastatavad projektid kahjustavad liidu keskkonnaeesmärke, sealhulgas fossiilkütuste kasutamisest loobumist ja looduse taastamist.

Praegu kehtib DNSH põhimõte siiski vaid teatud EL-i programmidele, mitte kogu eelarvele ühtse nõudena, ning see sisaldab juba praegu mitmeid erandeid. See annab liikmesriikidele suurema paindlikkuse reeglite rakendamisel.

Järelevalve tugevdamiseks tegi komisjon eelmise aasta juulis avaldatud 2028–2034. aasta eelarveettepanekus ettepaneku siduda DNSH põhimõttega kogu EL-i eelarve kulutamine, välja arvatud kaitsekulud, kriisiolukorrad ning projektid, millel on ülekaalukas avalik huvi.

Veel ühes Politico nähtud dokumendis loetletakse tegevused, millele kehtiksid erandid. Nende hulka kuuluvad elektrifitseerimisprojektid, kosmoseinfrastruktuur ning ohtlike jäätmete põletusrajatised.

Toetajate sõnul aitavad rangemad rohereeglid sulgeda olemasolevad lüngad ning lihtsustavad pikemas perspektiivis EL-i kliimaeesmärkide saavutamist.

"DNSH põhimõtte eesmärk on tagada, et avalik raha toetaks Euroopa eesmärke, mitte ei töötaks neile vastu," ütles Euroopa Keskkonnabüroo looduse, tervise ja keskkonna direktor Faustine Bas-Defossez.

"Iga uus erand nõrgestab seda kaitsemehhanismi, raiskab maksumaksjate raha ning muudab Euroopa kliima-, looduse- ja saastekriiside suhtes vähem vastupidavaks," lisas ta.

Samas on komisjoni ettepanek leidnud tugeva vastase ka Euroopa Parlamendi mõjukaimas, Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonis, mis tegi eelmisel kuul ettepaneku DNSH tingimust eelarvest leevendada.

"Neid põhimõtteid tuleks kohaldada seal, kus see on teostatav ja asjakohane … ning need ei tohiks tekitada liikmesriikidele ega eelkõige lõppkasusaajatele täiendavat halduskoormust ega aruandluskohustusi," ütles EPP liige, poolakast kunagine Euroopa Komisjoni eelarve ja finantsplaneerimise teemade volinik ja praegune Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni aseesimees Janusz Lewandowski, kes juhtis vastava ettepaneku koostamist.

Euroopa Parlament peaks DNSH põhimõtet arutama osana EL-i järgmise pikaajalise eelarve läbirääkimistest liikmesriikidega 2027. aastal.