Euroopa liikmesriikide kodanikud toetavad liidu kliimaeesmärke. Keskeltläbi on liidu 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgile toetusprotsent 81.

Samas on sama näitaja Eestis aga 46 protsenti, mis on EL-i madalaim näitaja. Ka Eesti valitsus on juba varem olnud ETS 2 suhtes kriitiline kui peaminister Michal ütles juba juuni keskel, et see tuleks edasi lükata.

Eelmisel nädalal ütles peaminister Michal, et seda soovitakse lausa tühistada.

"Võib aru saada eesmärkide saavutamise soovi ja mina pigem olen alati uue tehnoloogia ja puhtama looduse poolel, aga see on lihtsalt liiga bürokraatlik, et seda õnnestuks teha. Vähemalt nii, et see oleks edukas," sõnas ta lisades, et see on ka valitsuse ja riigi ametlik positsioon.

"Teoreetiliselt on kõik võimalik, aga praegu Euroopa Komisjon ei näe küll põhjust uut muudatusettepanekut lauale panna," rääkis aga Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikavaldkonna juht Helena Braun Vikerraadio saates "Uudis+".

18 Euroopa liikmesriiki on ETS2 siseriiklikusse õigusesse juba sisse võtnud, kolm on osaliselt ning kuus ei ole, ütles Braun. Viimasesse nimistusse kuulub ka Eesti, kes esitas koos üheksa teise riigiga ETS-i ülevaatamise soovi.

Kuna Eesti on tugevalt süsteemi vastu, siis mis juhtuks, kui Eesti 2027. aastaks seda vastu ei võta?

"Euroopa Komisjon avab rikkumismenetluse liikmesriigi vastu, kui kokkulepitud Euroopa Liidu õigust ei ole siseriiklikku õigusesse üle võetud. See rikkumismenetlus on praegu käimasolev ja rikkumismenetluste sisu me rohkem ei kommenteeri," ütles Braun.

Rikkumismenetlustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud EL-i õigusest tulenevaid kohustusi.

Selle esimeses faasis saadetakse riigile ametlik märgukiri, millele peab kahe kuuga vastama ning ja lubama rikkumise kõrvaldada.

Kui komisjon ei pea vastust piisavaks või rikkumine jätkub, saadab komisjon rikkumismenetluse teises etapis riigile juba põhjendatud arvamuse, milles kirjeldatakse täpselt, milles rikkumine seisneb, ning antakse uus tähtaeg (enamasti kaks kuud) olukorra parandamiseks.

Muutuseid tuleks teisigi

Ametniku sõnul on Euroopa energia hinnatase kasvõi USA-ga võrreldes väga kõrge ning selle taga on asjaolu, et Euroopa peab enam kui poole oma tarbitavast energiast ostma kolmandatelt riikidelt.

"Aastast 2022, mil Venemaa alustas Ukraina vastu täiemahulist sõda, kasutas Venemaa kasutas Euroopa väga suurt sõltuvust relvana. Täna näeme Hormuzi väina kriisis sedasama. Alates väina sulgemisest oleme Euroopas maksnud energia eest 50 miljardit eurot rohkem, saamata ühtegi lisamolekuli. 50 miljardit on üüratu raha, mille oleksime võinud investeerida oma majandusse ja inimestesse," ütles Braun.

Kes kahtleb aga kliimakriisi olemasolus ja peab kõike seda ümbritsevat lihtsalt "roheandmeteks", peaks vaatama NATO poole, sest isegi sõjalise liidu strateegilistes dokumentides peetakse meie aja üheks määravaks väljakutseks kliimamuutust.

"NATO ei ole keskkonnaorganisatsioon, NATO on sõjaline liit. Sama asja eest hoiatavad ka Euroopa Keskpank ning Maailma Majandusfoorum. Me näeme juba täna, et aastane investeeringuvajadus kliimamuutusega kohanemiseks on Euroopas umbes 70 miljardit eurot," sõnas Braun.

Komisjon soovib ka pikendada tasuta kvootide jagamist energiamahukatele tööstusharudele, sellised on näiteks terase- ja tsemenditööstused. See kehtiks 2038. aastani.

Brauni sõnul on pikendamise taga soov Euroopa tööstust tugevamalt kaitsta ning anda neile sektoritele hingamisruumi. Samas ei oleks tasuta kvoodid tingimusteta, vaid 80 protsendi ulatuses saadaks kvoodid kätte, kui ettevõtetel oleks konkreetne plaan puhtamaks tootmiseks. Ülejäänud 20 protsenti aga siis, kui investeeringud on plaanide järgi juba tehtud.

Varem on iga riik saanud oma ETS-i tulu paigutada põhimõtteliselt sinna, kuhu süda lustib. See tähendab, et liikmesriigid võinud seda kasutanud näiteks eelarveaukude lappimiseks või infrastruktuuri investeeringutes.

Edaspidi peab aga vähemalt 50 protsenti tuludest minema tagasi sektorisse, kust see raha tuli. Brauni sõnul on sinna seni liikunud vaid viis protsenti tuludest.

"Enam ei saa jätta täielikult liikmesriikide endi otsustada, kuhu nad ETS-i tulud suunavad," ütles ta ning lisas, et 50 protsenti tulude mahust jääks siiski katma õiglast üleminekut ja inimeste toetamist protsessis.

Kas ETS-i muudatuste tõttu toasooja või prügiveo hind Eestis tõusta võiks, Braun hetkel öelda ei osanud.